/nginx/o/2022/01/11/14303232t1h38e0.jpg)
/nginx/o/2022/12/21/15039801t1hc477.jpg)
Vanemaealised ei peaks pendeldama apteek-perearst-apteek ja takistusi kangelaslikult ületama, leiab eakate eestkõneleja Andres Ergma (Isamaa).
Pensionärid oskavad nüüdisajal ka digiretsepti vaadata. Nad eeldavad, et ravim, mida nad aastaid tarvitavad, on seal olemas nüüdki. Nii et – apteeki! Apteeker aga teatab, et seda rohtu meil enam ei ole ja ei tule ka. Asendusravimit ei saa aga omapead väljastada. Pole kasu, kui oskad arvutist oma retsepte vaadata. Kui apteegis pole, siis pole. Kõik.
Edasi on vaja astuda perearstiga läbirääkimistesse. Kui helistad, siis tavavastus on: «Palun oodake või helistage uuesti, meil on pikk kõnejärjekord». Aga inimene vajab ju perearsti retsepti, et apteegist asendusravim kätte saada!
Kui viimaks jõuad perearstini, ei tea ta midagi sellest, et soovitud ravimit enam ei ole ja ei tule ka. Nii saavad eakad (ja ka teised ravimivajajad) väikse jalutuskäigu osaliseks. Kõigepealt apteek, apteegist perearsti juurde, kellele annad edasi apteegist saadud vajaliku info ja siis uuesti apteeki.
Raadios ja televisioonis kõnelevad vestlusringides apteekrid, ravimiameti ja ministeeriumi esindajad, perearstid ja muud teadjad inimesed, et pole hullu. Et, jah, pole ühte ja teist ravimit, on puudus küll, aga palaviku vastu on paracetamol ikkagi saadaval. Lohutav kuulda, tõesti!
Siit ka ettepanek.
Kui ravimite tarnetega on nii nagu on, võiks keegi kas tervisekeskusest või perearsti praksisest selle eest hoolt kanda, et vähendada asendusravimitega seonduvaid takistusi tervishoiu teenindusahelas. Vanemaealised ei peaks pendeldama apteek-perearst-apteek ja neid takistusi kangelaslikult ületama.