Saksamaa ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on alates sõja algusest kogenud erakordset energiašokki. Kuue kuu jooksul on nende tähtsaim maagaasitarnija Venemaa peaaegu täielikult katkestanud oma tarned. Gaas mängis piirkonna primaarenergiakoguses keskset rolli, moodustades üle 20 protsendi energiavarustusest. Finantsanalüütikud ennustavad nüüd, et järgmise kümne aasta jooksul on gaasi hind Euroopas oluliselt kõrgem kui USAs, ning seda võrreldes sõjaeelse perioodiga.
Venemaa-poolsele energia «relvastamisele» on suures osas vastatud kindlalt, kui vähesed erandid välja arvatud, ei ole piirkond Venemaa väljapressimisele järele andnud. Selle asemel on käimas energiasüsteemi massiline kohandamine. Makromajanduslikust vaatenurgast kujutab energiahinnašokk endast ELi ja Saksamaa kaubandustingimuste massilist halvenemist. ELi jooksevkonto ülejääk on esimest korda pärast 2008. aastat muutunud puudujäägiks, sest Euroopa on pidanud energiat importima palju kallimalt ja tema vahetuskurss on nõrgenenud.