Juhtkiri ⟩ Riigikogu professionaalsus on allpool arvestust

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Puudub arusaadav lahendus, kuidas arvestatakse toetusi ja elatusraha kärgperes.
• Osutatud viga pole võimalik osutatud kahe lause kustutamisega päriselt lahendada.

Riigikogu jäi lohakalt tehtud töö pärast kooli kinni, nüüd püütakse perehüvitiste seaduses lahendada probleemi, mida seal mitme kuu jooksul, kui eelnõu oli menetluses, ei nähtud või mida eirati.

Lihtsalt öeldes puudub arusaadav lahendus, kuidas arvestatakse toetusi ja elatusraha juhul, kui lapsed ei kasva mitte tavalises peres, vaid kärgperes.

Postimehe arvamusküljel jõuab Liisa Pakosta jahmatava järelduseni, et mõnelgi juhul võib paljulapselise pere juurest lahkunud vanem vabaneda elatise maksmise kohustusest, kui seda hakkab korvama hüppeliselt kasvanud lasterikka pere toetus.

Presidendi järgi puudub õigusselgus ning pole arusaadav, mida täpselt tahetakse raha jagunemise kohta ühes segase sõnastusega sättes öelda. Ehkki president nägi ja märkis ära rohkem probleeme, oli just see säte selline, mille alusel tuli seadus põhiseadusele viidates tagasi lükata.

Paistab, et nüüd on küpsemas lahendusvariant, mis jätaks presidendi vaidlustatud sätted seadusest lihtsalt välja.

Vaid nii on võimalik kolmapäeval pärast seda, kui riigikogu eeldatavalt ei toeta perehüvitiste seaduse muutmata kujul vastuvõtmist, see veel sama päeva jooksul kiirkorras eri lugemistel uuesti lõpuni menetleda. Seda võimalikult vähe muutes, sest milliseid sisulisi muudatusi saabki tulla, kui ettepanekuid oodatakse vaid tunni jooksul pärast hommikuse istungi lõppu.

Me ei peatu siin küsimusel, kas säärane kiirkappamine vastab parlamenditöö heale tavale. Ilmselt mitte, aga probleem seadusloome kvaliteediga nii riigikogus kui ka ministeeriumites paistab olevat palju sügavam.

Samuti pole võimalik osutatud viga kahe lause kustutamisega päriselt lahendada, sest elatiste ja toetuste arvestamise kord kärgperede puhul jääb ikkagi segaseks.

Niisugune lohakus pole lubatav, see jätab pleki riigikogule ning kõigile seal esindatud erakondadele.

Perehüvitiste seaduse järjekindlusetust ja kehva kvaliteeti näitas ka see, et paljulapseliste toetused otsustati indekseerida, samal ajal kui tavalised lapsetoetused jäeti indekseerimata. Selle vastuolu puhul on ilmselt lihtsam indekseerimisest loobudes edasi minna.

Kokkuvõttes pole aga niisugune lohakus lubatav, see jätab pleki riigikogule ning kõigile seal esindatud erakondadele.

Loomulikult eelistaksid nad selle asemel rääkida töövõitudest lapsetoetustega seoses. Ka Postimees tahaks esile tõsta ja tunnustada seda, et lapsed on riigi jaoks prioriteet ning paljulapselisus auasi. Mis aga üldsegi ei tohi kahjustada vähemalapselisi peresid.

Paraku pole viisid, kuidas erakonnad noid eesmärke saavutada püüavad, kuigi usaldusväärsed. Kõigepealt on raske jõuda kokkuleppele, siis selgub, et kellegi jaoks oli see sundlepe koalitsioonis püsimise hinnaga, ja lõpuks tuleb välja, et esitatud lahendus pole lihtsalt vettpidav. See ei ole professionaalne töö!

Me ei tea, mis peretoetuste seadusest edasi saab või millal see jõustub. Me teame, et laste ja perede toetamine on Eesti jaoks otsustava tähtsusega küsimus ja see peab käima usaldusväärsel moel.

Võimalik, et nüüd esile toodud probleemid puudutavad perekonnaseadust laiemalt – sel juhul tuleb need asjad kõigepealt ära lahendada.