Piret Kergandberg, Angela Kase ⟩ Sundvõõrandamise seadus jätab õhku mitmeid küsimusi

02.12.2022 Assaku Rrail Baltica trassile jäävad krundid Foto: Sander Ilvest

Äsja riigikogus vastu võetud seadusemuudatus ei lahenda kõiki sundvõõrandamise käigus tekkivaid probleeme, kirjutavad vandeadvokaadid Piret Kergandberg ja Angela Kase.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) kehtestati eelkõige selleks, et anda riigile lihtsamad võimalused Rail Balticu trassi alla jäävate kinnistute omandamiseks. KAHOSe rakendusvõimalused on aga laiemad: seda on kasutatud näiteks põlevkivikaevanduste maa omandamisel sellega tegelevale ettevõtjale, samuti avalike tehnovõrkude rajamiseks ja teenindamiseks. Ilmselt algab KAHOSe alusel sundvõõrandamine ja vajadusel sundvalduste seadmine peagi ka Nursipalu harjutusväljaku laiendamiseks.

KAHOS näeb ette, et kui riigil või kohalikul omavalitsusüksusel on vaja mõnd eraomandis olevat kinnistut omandada (sundvõõrandada) või kasutusse võtta (sundvaldust seada), siis teeb ta maaomanikule sellekohase ettepaneku. Maaomanik võib nõustuda ja alustada läbirääkimisi omandamise tingimuste (eelkõige hinna) üle või siis keelduda.