K, 8.02.2023

JUHTKIRI ⟩ Euroopa Liit peab oma prioriteedid paika seadma

Postimees
Euroopa Liit peab oma prioriteedid paika seadma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 14
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • EL peab alustama reaalseid liitumisläbirääkimisi Ukrainaga.
  • Venemaa agressioon tuleb otsustavalt tagasi lüüa.

Sõda Ukrainas heitis väljakutse Vana Euroopa mugavale ja juurdunud enesekuvale. Ühtäkki tekkis vajadus saada iseseisvaks ja hakata ka reaalselt seisma oma väärtuste eest. Kuigi paratamatu, ei tule see kergesti.

Euroopa Liit sündis Teise maailmasõja varemetelt ja selle loomise üks peaeesmärke oli majandusliku koostöö kaudu lähendada kontinendi vanu rivaale, et maailmajagu haaravaid suuri sõdu enam ei tuleks. Laias laastus ei olegi Euroopa Liidu tugevus olnud sõjaline, vaid vastupidi, see on olnud alati rajatud pehmele jõule, Euroopa-idee ligitõmbavusele. Ja nii see suuresti toimiski – ühendus on moodustunud kümne vabatahtliku liitumislaine tulemusel, mitte sõjaliste vallutuste tagajärjel.

Kuigi külma sõja ajal olid Vana Euroopa riigid sõjaliselt hästi valmistunud, on Euroopa julgeolekus alati kesksel kohal olnud USA. Ja iseäranis pärast raudse eesriide langemist lasid Euroopa maad oma sõjalise valmisoleku eksistentsiaalsete ohtude suhtes kukkuda lubamatult madalale. Nagu ütleb tänases lehes riigikantselei ELi asjade direktor Klen Jäärats: «ELi tugevuseks pole seni olnud karistus- ja ohjeldamispoliitika, vaid pigem ohvri abistamine.»

Venemaa agressioon oli šokk ja reaktsioonid sellele olid kiired – vastu on võetud üheksa paketti sanktsioone. Kohe peale sõja algust suleti Euroopa õhuruum Vene lennukitele, keelati arveldused Venemaa keskpangaga ja lülitati mitmed pangad välja SWIFT-süstemist, keelati Vene propagandakanalid RT ja Sputnik. Aprillis lisandus söe ja tahkete kütuste impordi keeld, juunis nafta ja naftatoodete impordi keeld, seejärel hinnalagi naftale ja gaasile.

Vastupidiselt lootustele ei ole sanktsioonid surunud Venemaad täielikku kaosesse, vaid tõid ühtlasi esile, kuivõrd rängalt oli EL ja eriti Saksamaa sattunud sõltuvusse Vene energiast. Kõike seda ajal, mil ühendus on seadnud eesmärgi muuta rohepöörde käigus kardinaalselt oma energeetikat, lootes üleminekuperioodil toetuda ulatuslikult Venemaa gaasile kui suhteliselt puhtale alternatiivile. 

Üllad meetmed maailma roheliseks muutmiseks tuleb võibolla panna pausile seniks, kui on vaja vastu seista sellele, et maailma ei pöörataks tagasi anastamiste ajastusse.

Keegi ei tea, kui kaua kestab sõda ja kui suuri kulutusi see nõuab. Ilusad ja üllad meetmed maailma roheliseks muutmiseks tuleb võibolla panna pausile seniks, kui on vaja seista vastu sellele, et maailma ei pöörataks tagasi jõupoliitika ja anastamiste ajastusse.

Retooriliselt on EL võtnud endale suure ja põhimõttelise kohustuse Ukraina ees, andes talle kandidaatriigi staatuse. See on samm, millele peavad järgnema teod. Kui Ukrainat nähakse ELi tulevase liikmena, siis ei ole teist teed, kui võidelda Ukrainaga sellise rahuni, mille järel oleks üldse võimalik liituda Euroopaga.

Ja siin ELi senine pehme jõu poliitika ei aita. See tähendab Ukraina kaitsmist reaalselt, mitte üksnes retooriliselt. Vana Euroopa, mis on ELi poliitiline ja majanduslik kese, peab ületama oma senise skisofreenilise kahevaheloleku, kus ühelt poolt toetatakse Ukrainat, aga teiselt poolt püütakse hoiduda Venemaad vihastamast.

Kui Euroopa Liit tahab olla tõeline geopoliitiline jõud, siis tuleks järgmisel aastal alustada reaalseid liitumisläbirääkimisi Ukrainaga ja samas lüüa ühiselt ja veenvalt tagasi Venemaa agressioon.

Märksõnad
Tagasi üles