Maksim Iljin ⟩ Koos Soomega võime piiriülese elu taas õitsele ergutada

Maksim Iljin, Narva-Jõesuu linnapea FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

• Paneme soomlastega seljad kokku, leiame Vene turistidele asenduse.

Ida-Virumaa omavalitsustel seisab ees ühine pingutus, et päästa varem Eesti ja Venemaa piiriülestele investeerimisprojektidele mõeldud Euroopa raha ühisprojektideks Ida-Soomega, kirjutab Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Euroopa Komisjonis valitseb praegu arusaam, et Venemaaga seotud piiriüleste projektide rahad tuleb suunata ühtsesse Läänemere fondi, kus see jagataks kõikide Skandinaavia ja Balti riikide vahel ümber. Varem Ida-Virumaa arendamiseks mõeldud summad muutuvad suures katlas meie jaoks palju lahjemaks.

Enne sõja puhkemist Ukrainas kavandas Euroopa Liit suuri summasid Venemaaga piirnevate alade ühisprojektideks, et muuta piiriäärsed vallad pulbitseva tegevusega piirkondadeks. Rahasüstid pidid aitama Eesti, Soome ja Venemaa äärealasid, soodustades piiriülest suhtlust, kultuurielu ja äritegevust.

Ukrainat ründavat Venemaaga me enam partnerina arvestada ei saa. Piiriäärseid kogukondi juba enne sõja puhkemist vaevanud ääremaastumise mure süveneb nüüd veelgi rohkem, sest Venemaa ärisidemed ja turism, mis andis seni tööd paljudele, muutub olematuks.

Samasugusele järeldusele jõudsid programmi Fin-Rus raames Kotka sadamat arendanud Ida-Soome omavalitsused. Kotka sadama reisiterminali arendati Peterburi laevaliini nimel, millest ei pruugi aimatavas tulevikus asja saada.

Siit kerkis idee puhuda elu sisse aastaid tagasi proovitud Kotka-Sillamäe laevaliinile, milleks tuleb rajada reisiterminal Sillamäe sadamasse. Peame veenma Euroopa Komisjoni, et Ida-Soome ja Ida-Eesti toetusrahad liigutataks senistest Venemaaga koostöö fondidest Eesti-Soome sirmi alla.

Novembris külastasid Ida-Virumaa omavalitsuste juhid Kotka ja Lappeenranta piirkonda. Üllatuseks avastasime, et Karjala piirkonda võib nii inimlike kui ka ühiskondlike murede poolest võrrelda Ida-Virumaaga. Ehkki rääkisime soomlastega inglise keeles, mõtlesime täpselt samasuguseid mõtteid ja tundsime sarnaseid tundeid, justkui oleksime sama rahvas.

Täpselt samuti nagu Eestiski, külmutati viivitamatult Euroopa Liidu investeeringud Soome-Vene piiriülestesse projektidesse. Sarnaselt Ida-Virumaaga muutus Lääne-Karjala piiriäärseks ummikteeks.

Jõudsime järeldusele, et peame üle lahe naabritega seljad kokku panema ja taotlema Venemaaga koostöö arendamiseks mõeldud fondide suunamist Eesti-Soome piiriülese läbikäimise elavdamiseks.

Soomlased väljendasid selget arusaama, et kui ääremaa tahab saada osa rahvusvahelisest turismist, siis vajab ta kohalikke reisiterminale. Kui turist saabub Helsingisse, siis ta Lappeenranta ei jõua. Eesti puhul kehtib sama seaduspära, sest Tallinnasse saabunud turist ei jõua Ida-Virumaale. 

Koostöö soomlastega aitab meid kõiki ja toimib mitmekesiselt, alates tööstusest ja lõpetades turismiga.

Venemaa turistidele me keegi enam loota ei saa, sest piir jääb suletuks. Soomlased rajasid Venemaa turistidele suunatud Lappeenranta rahvusvahelise lennujaama, kuid nende asemel tulevad nüüd turistid Itaaliast ja Taimaalt.

Kriisi tõttu langevad meie huvid soomlastega paljuski ühte. Kui soomlased loodavad laevaliiniga saada riigi idaossa turiste Eestist, siis meie omakorda loodame soomlaste külastustele.

Palju sõltub Eesti ministeeriumiametnike veenmisoskusest ja tarmukusest Brüsselis, samuti tuleb valitsuste tasemel leida soomlastega ühine keel ja teha jõupingutus nihke saavutamiseks. Soomlased käivad seda teemat Brüsselis aktiivselt torkimas. Ka Eesti rahandusministeerium saatis kirja.

Ida-Virumaa omavalitsuste suureks missiooniks kujuneb üksmeele näitamine, et koostöö soomlastega aitab meid kõiki ja toimib mitmekesiselt, alates tööstusest ja lõpetades turismiga.

Suurim takistus on seni vilets ühendus meie riikide äärealade vahel. Selleks, et Kotka linnast tulla Ida-Virumaale ärireisile või puhkama, tuleb ette võtta rohkem kui 400 kilomeetri pikkune teekond. Kuid Kotka-Sillamäe laevaliini avamine lühendaks seda teekonda ligi kolm korda.

Olginasse rahvusvahelise lennuvälja rajamine võimaldaks avada liinilennud Lappeenranta ja Haminasse. Euroopa Liidu rahade kaasamine kiirendaks ühtlasi Narva-Jõesuu muuli rajamist, mis riiklike investeeringute kärpimise tõttu taas edasi lükati. Muuli valmimine peataks Narva jõe suudme ummistumise, avades rahvusvahelistele jahtlaevadele ligipääsu meie jõesadamatesse.

Summad, mida Eesti ja Soome vahelise suhtluse elavdamiseks saaksime Euroopa fondidest, on märkimisväärsed. Soome puhul võime arvestada suurusjärguga 40 miljonit ja Eesti puhul ligi üheksa miljonit eurot.

Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslik potentsiaal on suur, kuid selle realiseerimiseks tuleb luua võimalused. Me ei vaja mitte abirahasid, vaid investeeringuid. Piiriülese koostöö fondid töötavad ühiskonna huvides paremini kui sotsiaalsed abirahad. Nende investeeringute toel tekivad uued töökohad ja säilivad ettevõtted, ilma milleta meie kaevanduste ja elektrijaamade piirkond alanud rohepöördes toime ei tule.