Toomas Alatalu ⟩ Putinil on võimukriis käes ja suuvooder Simonjan sipleb agoonias

Russia Today (RT) juht ja Kremli esipropagandist Margarita Simonjan lubas Putinit aidata, et «käimlas inimsööjaid tappa» . FOTO: Anton Novoderezhkin/tass/scanpix Foto: Anton Novoderezhkin/TASS/Scanpix

2022. aasta muutis inimkonda kõvasti. Seda tegid ka kaks eelmist maailmasõda, millest teine kasvas välja esimese võitjate kehtestatud karmidest tingimustest kaotajatele, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Kahte suurriikide rühma tõukas 1914. aastal sõtta nende sarnane soov maailma ümber jagada nõrgemate impeeriumite arvel. 1939. aastal läks sõda lahti otseselt mõjusfääride ja nende jagamise nimel, demokraatia võidukäik kui eesmärk tõusis sihiks sõja käigus, ent piiratud ulatuses, sest üks võitjariik ei olnud demokraatlik. Ka nüüdne sõda pole muud kui eelmise maailmasõja jätk, sest tegu on Kremli katsega taastada oma endine mõjuruum Euroopas ja seda teise ilmasõja järgselt tekkinud ja toiminud jõudude tasakaalu ennistades.

See tasakaal oli vaieldamatult olemas ja vormistatud USA ja NSV Liidu strateeglise tuumarelvastuse kokkulepetega. Punaimpeerium kadus 30 aastat tagasi ja esile on kerkinud Hiina, kes teeb isegi kosmoses üksinda mõjukamaid asju kui USA, Euroopa ja Venemaa kokku.