Eestile ongi üldiselt iseloomulik, et piirkonniti erinev keelepruuk on positiivsena tunnustatud ja selle üle ollakse uhked. Murdekeelte elujõu jaoks on see muidugi määrava tähtsusega, kirjutab murdeuurija Jüri Viikberg.
Tellijale
JÜRI VIIKBERG ⟩ Rahvaloendus 2021: murdekeeli rohkem suus
Pikemat aega on tuntud muret ning kantud hoolt, et kirjakeel ei tõrjuks murdekeeli välja nende levikualalt ega eluringist. Kohamurded kuuluvad ju meie kodukandi argipäeva ning kultuurielu juurde ja nad on liiga tähtsad, et neil hääbuda lasta. Seetõttu oli märgilise tähtsusega juba 2011. aasta rahvaloendus, kus oli esimest korda võimalik osutada oma keeleoskuste seas ka murdekeelele ning tollane tulemus, et iga kuues eestlane kõneles murret, tegi rõõmu.