E, 6.02.2023

JUHTKIRI ⟩ Kes väärib kuusteist kuupalka aastas?

Postimees
Kes väärib kuusteist kuupalka aastas?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 14
Päeva karikatuur 22.12.2022
Päeva karikatuur 22.12.2022 Foto: Urmas Nemvalts
  • Kõigi ametnike vaip-premeerimine paneb kulmu kergitama.
  • Kui preemiat makstakse, siis peab see puudutama kõiki tasandeid.
  • Juhtide kõrged palgad võivad olla põhjendatud, aga preemiad on teine asi.

Jõulud on aeg, kus iga pere vajab väikest rahalaeva, et katta kingituste ja pühadekulutustega eelarvesse tekitatud auk. Paljudele loodetavasti selline laev ka tuleb. Ja tore on. Kriitiliseks läheb siis, kui rahalaev tuleb maksumaksja rahakotist ja meenutab suuruselt tankerit.

Eelmisel nädalal ilmnes, et kultuuriministeerium maksab peaaegu kõigile töötajatele aasta lõpus jõulupreemiat, keskmiselt 2500 eurot. Teistes ministeeriumides preemiat ei maksta, küll aga on olemas tulemustasude süsteem, mille järgi võib ametnikule maksta aastapalgast kuni 20 protsenti tulemustasu. Lähtuvalt töötaja individuaalsest tööpanusest enamikus ministeeriumides seda ka makstakse.

Küllap ongi aasta jooksul tehtud väikeste lisatööde tasu jõulukuul välja maksmine niihästi motiveeriv kui ka põhjendatud. Seevastu kõigi ametnike vaip-premeerimine paneb juba kulmu kergitama. Võib-olla kultuurivaldkonnal lähebki väga hästi, aga sellisel juhul eeldaks, et sama kohtlemine on võimalik valdkonnas tervikuna. Et kui saavad kõrged kultuuriametnikud, siis saavad sama laialdaselt ka tavalised raamatukoguhoidjad, muuseumitöötajad ja teised kultuuritöötajad. Vastasel korral paistab nii, et kes on lihapottidele lähemal, sellel on ka rammusam leem.

Tippametnike palgad on oma valdkonna teiste töötajate palkadega võrreldes alati olnud kõrged, kuid kõik saavad aru, et põhimõtteliselt on see õigustatud, kui vahe ei ületa avalikkuse taluvuse piiri. Näiteks paar aastat tagasi tekitas uue haridus- ja noorsooameti erasektorist tulnud juhi kõrge palk laialdast arutelu. Inimene lahkus aga ametist juba aasta pärast ilma põhjendusteta ja uue juhi palk kujunes oluliselt tagasihoidlikumaks.

Kui maksumaksja kulul saavad tippjuhid aastas viisteist kuupalka, siis ületab see lihtsalt sündsuse piirid. Kokku hoida saab ja tuleb avalikkuse õiglustunde rahuldamiseks.

Seega ei ole päris õige põhjendada tippjuhtide ülikõrgeid tasusid konkurentsi ja pädevusega, see on suuresti ettekääne. Kokku hoida saab ja tuleb avalikkuse õiglustunde rahuldamiseks.

Tänases lehes on ülevaade haigekassa juhi ja juhatuse liikmete palkadest ja preemiatest, mis on samuti viimastel päevadel palju tähelepanu pälvinud. Ka nende palgad on kõrged ja võimalik, et ka õiglased, isegi kui meditsiiniõdede palgad on närused ja kõigile vähihaigetele ei jätku raviraha. Juhatuse töötasude kallale minek ei tooks ju neile probleemidele mingit leevendust.

Palgad palkadeks, aga aastapreemiad on hoopis tundlikum teema. Haigekassa juhatuse liikmed saavad sel aastal kõik kolme kuupalga ulatuses preemiat, mille ametlik nimetus on tulemustasu. Eelmisel aastal oli see lausa neli kuupalka, sel aastal on seda kuu võrra vähendatud. See on oluliselt heldem, kui ametnikele ette nähtud kuni 20-protsendiline tulemustasu.

Ja siin on ka põhjus, miks see teema on nii teravalt üles tõusnud: enamikul töökohtadest ei saa keegi eeldada, et talle makstakse aastas viisteist või kuusteist kuupalka. Karta on, et palgaskaala alumises otsas on inimeste aastapreemia saamise võimalused hoopis kasinad, kui mitte olematud. Kui maksumaksja kulul saavad sellise privileegi tippjuhid, kelle valdkonnas on pidev rahapuudus, siis ületab see lihtsalt sündsuse piirid ja avalikkuse valuläve.

Märksõnad
Tagasi üles