Andrei Kuzitškin ⟩ Vene kultuur Eestis peab sõjast tõde rääkima

Albert Stepanjani kontsert Vene Kultuurikeskuses 8. veebruaril 2020. Foto: Remo Tõnismäe

Millist mõju avaldab Venemaa kuritegelik sõda Ukrainas kultuurielule Venemaal ja vene kultuurile Eestis, arutleb publitsist Andrei Kuzitškin.

Kui me vaidleme Venemaa ekspertidega võimu evolutsiooni üle Venemaal, ei nõustu paljud «natsiriigi» määratlusega. Tõepoolest, «natsism» on koll, mida on lapsepõlvest peale kasutatud NSV Liidu ja Venemaa elanike hirmutamiseks. Seetõttu on veel NSV Liidus sündinud, nõukogude koolis ja nõukogude ülikoolis õppinud inimesed äärmiselt tundlikud Venemaa-vastaste natsismisüüdistuste suhtes.

Sama käib praeguse venelaste põlvkonna kohta, kes on üles kasvanud patriootlike sõjafilmidega, kus natsid on kiivrites sakslased. Sellegipoolest on Venemaa natsifitseerimine ilmne fakt. Lihtsalt paljud venelased on veendunud, et natsid on inimesed, kes tahavad Venemaad põlvili suruda, haakrist küünarvarrel ja Hitleri või Stepan Bandera portree seinal. Sellist «vulgaarnatsismi» on Kremli propaganda Vene ühiskonnale juba aastaid sisendanud – alates esimesest Maidanist Kiievis.