Vladimir Putin tõukab inimkonda sõja ajajärku, mis võib olla hullem kõigest, mida me seni näinud oleme. See võib ohustada kogu meie liigi ellujäämist.

Paar aastat tagasi avaldasin raamatu «21 õppetundi 21. sajandiks» ja pühendasin ühe peatüki sõja tulevikule. Peatükis «Inimeste rumalust ei tasu kunagi alahinnata» väitsin, et 21. sajandi esimesed aastakümned olid inimkonna ajaloo kõige rahumeelsem ajajärk ning sõdimisel ei ole enam erilist majanduslikku ega geopoliitilist mõtet. Kuid need tõsiasjad ei saanud anda absoluutset rahu tagatist, sest «inimeste rumalus on üks suurimaid toimejõude ajaloos» ja «seetõttu teevad ka mõistlikud juhid sageli väga rumalaid asju».

Nendest mõtetest hoolimata olin 2022. aasta veebruaris šokeeritud, kui Vladimir Putin üritas Ukrainat vallutada. Eeldatavad tagajärjed Venemaale endale ja kogu inimkonnale on nii laastavad, et see tundus ebatõenäolise sammuna isegi kalgi südamega megalomaani kohta. Ometi otsustas Vene autokraat lõpetada inimkonna ajaloo kõige rahulikuma ajajärgu ja tõugata inimkonna uue, sõja ajajärgu poole, mis võib olla hullem kui kõik see, mida oleme varem näinud. Tõesti, see võib ohustada koguni meie liigi ellujäämist.