Marek Strandberg ⟩ Süsinikukvootidega kauplemine on konnakeetmine

Marek Strandberg rääkis kliimamuutustega kaasnevast olukorrast meid ümbritsevas keskkonnas ja kaasnevatest muutustest meie iagpäevasel toidulaual. Foto: Remo Tõnismäe

Esimese vooru kasvuhoonegaaside kvootidega kauplemine jõudis parajasse ummikusse. Tuli ette nii tüssamisi kui vargusigi. Nende kummaliste väärtpaberite vahendajad teenisid loomulikult. Oleks Salomon Vesipruuli ja Jaan Tatika vahelise aia peal istunud korralik börsimaakler, loobitaks surnud koera senini üle aia. Nii tulus oleks.

Süsinikukvootideks või -krediitideks nimetatud virtuaalväärtused on üles ehitatud lootuses, et nende piiratud hulk ja loodetavalt kasvav hindki suunavad tarbijaid ning tootjaidki vähem süsinikku atmosfääri paiskavate tehnoloogiate poole. Tegemist on ohutu mugavusjuhtimisega, mille tulemusena käib pöörane tants ja trall, aga muutused jäävad taas ilmselt tulemata.

Mõelgem korra sel moel, et ühiskond soovib vähendada raskeid kuritegusid ja selleks jagataks iga aasta välja mõrvakvoote. Nendega peaks saama vabalt kaubelda ning nende hulka siis iga aasta vähendataks, kuni tasemeni, mida peetaks n-ö normaalseks mõrvasageduseks.