Esimese vooru kasvuhoonegaaside kvootidega kauplemine jõudis parajasse ummikusse. Tuli ette nii tüssamisi kui vargusigi. Nende kummaliste väärtpaberite vahendajad teenisid loomulikult. Oleks Salomon Vesipruuli ja Jaan Tatika vahelise aia peal istunud korralik börsimaakler, loobitaks surnud koera senini üle aia. Nii tulus oleks.
Süsinikukvootideks või -krediitideks nimetatud virtuaalväärtused on üles ehitatud lootuses, et nende piiratud hulk ja loodetavalt kasvav hindki suunavad tarbijaid ning tootjaidki vähem süsinikku atmosfääri paiskavate tehnoloogiate poole. Tegemist on ohutu mugavusjuhtimisega, mille tulemusena käib pöörane tants ja trall, aga muutused jäävad taas ilmselt tulemata.