Juhtkiri ⟩ Aeg alustada looduskaitsealade laiendamisega

Riigimets Hiiumaal Foto: Mari Klein

• Elurikkuse säilitamiseks seatud eesmärkide saavutamisega pole riigid seni hästi hakkama saanud.
• Uus kokkulepe seab eesmärgiks kaitsta 30 protsenti maakera loodusest.
• Puhtam ja elurikkam loodus on eesmärk, mis on väärt enam kui ükski rahasumma.

​Montréalis toimunud ÜRO liigirikkuse konverentsi COP15 tulemuseks on kokkulepe, mis seab eesmärgiks kaitsta 30 protsenti maakera loodusest (praegu on see osakaal umbes poole väiksem). Leppe peamine eesmärk on luua strateegia, mis peataks elurikkuse kao, suurendades kaitsealuseid piirkondi ja taastades kahjustada saanud loodust.

Möödunud aasta lõpus oli Eestis kaitse all 4119 loodusobjekti kogupindalaga 1 614 758 hektarit. Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ning ohustatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on seega Eesti territooriumist koos merealadega kaitse alla võetud 23 protsenti. Niisiis peame meiegi mõtlema, millised alad veel kaitse alla võtta. Ökoloog Kristjan Zobel on soovitanud luua Eestis loodusmetsadest ja puupõldudest sidusad laamad, millest esimestes asetataks rõhk loodusturismile, teistes põllumajanduslikule puidutootmisele. Seda ideed tasub kaaluda.

Tuleb muidugi nentida, et varasemate elurikkuse säilitamiseks seatud eesmärkide saavutamisega pole riigid seni ülearu hästi hakkama saanud. Praeguse, Montréali-Kunmingi leppe eesmärkide saavutamist peaks toetama teadlaste hoiatus, et inimtegevuse tõttu on algamas kuues väljasuremislaine Maal. See oleks suurim eluslooduse kaotus planeedil alates dinosauruste hukkumisest.

Leppe peamine eesmärk on luua strateegia, mis peataks elurikkuse kao, suurendades kaitsealuseid piirkondi ja taastades kahjustada saanud loodust.

Nagu märgib Eesti kliima- ja energiapoliitika erivolitustega diplomaatiline esindaja Kaja Tael, kui päris kõik maailma teadlased ehk polegi kliimamuutuste inimtekkelisuses veendunud, siis «ehkki kliimamuutuste analüüsis on üldiselt tavapärane kasutada väljendit «väga suure tõenäosusega», esitatakse tänavu viimase kümnendi inimtekkeline kliimasoojenemine faktina». Kuumalaineid ja ränkade tagajärgedega üleujutusi on nähtud nii Euroopas kui ka Aasias, Ameerikat laastasid tänavu nii kuumus kui ka orkaanid.

Keskkonnakaitsjad on võrrelnud seatud sihte Pariisi kliimaleppega, millega võeti eesmärgiks piirata kliimasoojenemist kuni 1,5 kraadile võrreldes tööstuspöörde-eelse ajaga.

Mõnigi asjaosaline pole sõlmitud leppega rahul. Enam kui seitsmetunnise vaidluse järel kuulutas Hiina kaitseminister Huang Runqiu leppe vastuvõetuks, kui Kongo Demokraatlik Vabariik oli lõppteksti blokeerinud. Aafrika riikidele selline käteväänamine ei meeldinud. Maailma Looduse Fondi (WWF) peadirektori Marco Lambertini meelest on aga leppes palju auke ja hägusat sõnastust ning seatud ajaraam pole kooskõlas kriisi pakilisusega. Eks muidugi viita asjaosaliste rahulolematus sellele, et saavutatud on kokkulepe, kus igaühel tuli midagi loovutada.

Loodushoid on mõistagi kulukas lõbu. Säästlikum ja loodust hoidvam käitumine tõenäoliselt pidurdab majandust ja selle tagajärjel muudab inimesed rahaliselt mõõdetuna vaesemaks. Samal ajal on puhtam ja elurikkam loodus eesmärk, mida on rahas keeruline mõõta. Pigem võiks öelda, et seda polegi mõistlik püüda rahas mõõta, sest tegemist on millegagi, mis on väärt enam kui ükski rahasumma.