Andres Herkel ⟩ Sõja kulminatsioon läheneb, aga lõpp ei paista

Andres Herkel Foto: Konstantin Sednev

Tabud varisevad, ehkki liiga aeglaselt. Kas mäletame veel USA presidendi Joe Bideni ja teiste lääne juhtide sõnumeid sõja algul? Et taevast Ukraina kohal ei suleta, et Ukrainale ei anta ründerelvastust, mis võiks tabada sihtmärke Venemaa territooriumil. Ja et ükski USA sõdur ei astu Ukraina pinnale, kirjutab arvamustoimetaja Andres Herkel.

Paljud tabud on langenud ja mõned veel langemas. Järk-järgult edasi liikudes on lääs ja eeskätt Pentagon juba vähem mures sõja eskaleerumise pärast, andes Ukrainale rohelise tule anda lööke Venemaa territooriumile. Meelemuutuse peapõhjus on aga Venemaa õhurünnakud Ukraina tsiviilobjektidele ja energiataristule – tegevus, mida üha selgemini tähistab sõna «genotsiid».

Sellega lõpeb seni valitsenud ebasümmeetria, mille puhul Venemaa lööb Ukrainat, aga Ukraina ei tohi samaväärselt vastu lüüa. Venemaa sõjaväelennuväljad, laskemoonalaod ja muud objektid on nüüd legitiimsed sihtmärgid.