JUHTKIRI ⟩ Koroonapandeemia õppetunde saab gripiga võitluses ära kasutada

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

• Praegune gripp võib olla koroonast ohtlikum.
• Koroonapandeemia õppetunde tuleb ära kasutada.
• Gripi puhul on vaktsineerimine töötanud.

Eesti ei tohi unustada, et lisaks koroonale on endiselt olemas ka muud haigused, ja peab vastavalt tegutsema. Koroonapandeemiast saadud õppetunde tuleks kasutada võimalusel muudegi haiguste tõrjumiseks.

Tänane Postimees kirjutab üle Eesti rulluvast gripilainest. Probleemi kujutab endast aga asjaolu, et spetsialistide kinnitusel võib praegune gripp olla koroonast ohtlikum. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova: «Tegelikult on meil praegu tavapärane gripihooaeg, mille oleme vahepeal jõudnud ära unustada. Halb on aga see, et gripp käib nüüd koos koroonaga.»

Üks gripi leviku põhjuseid on ka koroona vähene levimine, see asjaolu võimaldabki gripitüvedel võimutseda, nagu sedastas ETV saates «Ringvaade» Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov. Tema sõnul on koroona küll gripist ohtlikum, kuid grippi ei saa unustada.

On selge, et koroonapandeemia pani Eestile ja maailmale tervikuna suure surve. Inimesed polnud rahul piirangute ja vaktsineerimisega ning avaldasid nende vastu meelt. Piirangud ja sulgemised andsid hoobi ka meie ettevõtetele. Piirangute kadudes valdas ilmselt paljusid vabadustunne ja kujutelm, et nüüd saab taas kõike teha.

Ometi pole nn vanad haigused kuhugi kadunud. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil sureb igal aastal grippi 290 000 – 650 000 inimest, kusjuures see arvestus ei hõlma inimesi, kes surevad gripiga seotud südame-veresoonkonnahaigustesse.

Kõige esimene ja lihtsam reegel on see, et kahtluse või gripilaine korral töö- või õpikohas püsitagu kodus. Koroonapandeemia näitas, et kaugtööd on võimalik kasutada senisest palju rohkem.

Koroonapandeemiast saadud õppetunde tuleb kasutada ka gripilainega toimetulekuks. Siin ei saa panna ülesandeid üksnes riigile, vaid igaüks meist saab haiguse ennetamiseks midagi ära teha. Kõige esimene ja lihtsam reegel on see, et kahtluse või gripilaine korral töö- või õpikohas püsitagu kodus. Koroonapandeemia näitas, et kaugtööd on võimalik kasutada senisest palju rohkem. Ehkki vanemad käivad tihti tööl mujal kui kodus, on ikkagi mõttekoht, kas alati peab saatma oma lapsi lasteaeda või kooli. Ajaloos on välditud nakkushaiguste levikut ikkagi inimeste eraldamisega ja miks see peaks olema teistmoodi ka 21. sajandil?

Riik aga peaks läbi mõtlema, kuidas tugevdada koroonast räsitud tervishoiusüsteemi ja kuidas vältida ummikuid EMOs. Lahenduse võti peitub ilmselt paremas koostöös perearstidega ja erialaarstide kättesaadavuse parandamises, nii et perearstid ei pea suunama oma patsiente automaatselt EMOsse. Ehkki koroona tekitas umbusu vaktsineerimise vastu, on gripi puhul vaktsineerimine töötanud. Sedagi ei maksa unustada.

Omaette teema on Ukraina põgenikud, kes pole Eesti kliimaga harjunud ja haigestuvad seetõttu kergemini. Ka puhtmatemaatiliselt tekitavad ukrainlased massiliselt haigestudes probleeme Eesti tervishoiusüsteemile – arstide hulk ei kasva, aga suureneb nende juurde tulevate inimeste hulk ehk järjekorrad pikenevad. Ukraina põgenike aitamiseks pole imerohtu, aga kindlasti oleks üks olukorra leevendamise retsepte põgenike teavitamine Eesti kliimast ja nende parem varustamine gripirohtudega. Haiged ukrainlased on kindlasti ühiskonnale suuremaks koormaks kui haigust ennetada püüdvad ukrainlased.