:format(webp)/nginx/o/2022/12/18/15033557t1h5af9.jpg)
- Läänemere kalad sisaldavad mürgiseid ühendeid.
- Dioksiinid satuvad Läänemerre eelkõige atmosfäärist ja suitsevatelt laevadelt.
- Ettevaatusprintsiip keskkonna- ja terviseküsimustes on põhjendatud.
Täielik hooletus ja ülim pedantsus terviseküsimuses mahub kergesti ühte inimesse ja mahub ka ühiskonda tervikuna, kirjutab Fookuse «Inimene ja loodus» toimetaja Mihkel Kunnus.
Läänemere kalad sisaldavad mõningal määral mürgiseid ühendeid. Mida vanemad ja rasvasemad, seda rohkem. Reaktsioonid sellele tõigale tõid mulle meelde ühe ammuse telefonikõne. Kergelt nokastanud tuttav – muuseas, kõrgesti haritud – helistas hilisõhtul ja teatas murelikult, et tal on praadimise toiduõli otsas ja kas on väga hull, kui paneb pannile tilga neitsioliiviõli. Ta oli kuulnud, et viimasesse võivad praadimisel kantserogeensed ühendid tekkida. Muidu poleks ju küsimusel väga viga, aga tegu oli napsilembese ahelsuitsetajaga. Läänemere kalade ebatervislikkuse paneks ma praepannile tilgutatud neitsioliiviõliga umbes samale tasandile. Jah, parem kui mitte, aga kõige muu kõrval tühine.
Täielik hooletus ja ülim pedantsus terviseküsimuses mahub kergesti ühte inimesse ja mahub ka ühiskonda tervikuna.
Uurisin Eesti Keskkonnauuringute Keskuse projektijuhilt Marek Nurmikult, kust pärinevad need ehmuma panevalt väikesed kalakogused, mis ohutuks on tunnistatud. Eks ikka ettevaatusprintsiibi ja teaduse ristumisalalt. Iga mõõtmist iseloomustab mõõtemääramatus. Isegi kui mõõtmine ei näita saasteainesisaldust, võib selles olla saasteainet alla mõõtemääramatuse. Fakt. Seega on vastavalt ettevaatusprintsiibile õige lugeda proovis olev mürkaine sisaldus mõõtemääramatusega võrdseks. Sest niipalju võib seal ju olla. Ja et erinevaid dioksiine on mitmeid, tuleks need mõõtemääramatused ka summeerida. Igaks juhuks rõhutan, et vanemates ja rasvasemates kalades on dioksiinid ka üheselt tuvastatud ja üle kehtestatud piirnormi läheb see näiteks looduslikus Läänemere lõhes ja nii suurtes räimedes, mida turustada ei võigi.
Dioksiinid satuvad Läänemerre aga eelkõige atmosfäärist, suitsevatelt laevadelt ja, oh, jumal paraku, põlevkivi põletamisest.
Veel. Kes on standardsööja? 70 kg kaaluv inimene. Ja rase. Rase on keskkonnamürkide suhtes kõige tundlikum, seega tuleks ettevaatusprintsiibi tõttu modelleerida ohutuspiirid tema järgi. Nii tulevadki ohutuks tunnistatud kalakogused väga väiksed. Sest ohutus peab olema garanteeritud.
Dioksiinid satuvad Läänemerre aga eelkõige atmosfäärist, suitsevatelt laevadelt ja, oh, jumal paraku, põlevkivi põletamisest.
Samuti pole dioksiinid ainsad mürgid, Läänemeres tekitavad probleeme ka raskemetallid ja uuema asjana mitmesugused ravimijäägid. Kui kunagi vaimustuti taevani DDTst ja asbestist, siis tagantjäreletarkusena avastati nende ootamatud kõrvaltoimed. Seega on ettevaatusprintsiip kui selline keskkonna- ja terviseküsimustes enam kui põhjendatud. Näiteks hiljuti on avastatud, et mitmesugused plastide lisaained on loote arengule kahjuliku ja pöördumatu mõjuga ning meeste viljakus langeb juba üle poole sajandi kiirusel umbes üks protsent aastas. Kas Läänemere kala on ebatervislik? Oleneb, mida sööd selle asemel. Pigem ei.