Boris Kirt ⟩ Ka sel sajandil on elekter esmatarbekaup

Majandusteadlane Boris Kirt. Foto: Raul Mee

Eestit laastav Euroopa suurim hüperinflatsioon on toonud endaga kaasa esmatarbekaupade, sealhulgas ka elektri olulise kallinemise. Samal ajal kui kriisiolukorras püüavad valitsuse rakendatavad meetmed mingilgi määral seda olukorda leevendada, on monopoolne riigiettevõte Elering survestanud ja võimendanud omalt poolt veel elektri hinna tõusu. Selle põhjus on taastuvenergia tasude tõstmine 8,8 protsendi võrra, mis moodustab koos käibemaksuga nüüd juba 1,48 senti kWh kohta, kirjutab majandusteadlane Boris Kirt. 

Kui börsihinnaga seotud elektri kallinemine on halbade olude kokkusattumise tõttu (sõda, ilmaolud, Auvere elektrijaama remont, Põhjala tuumajaamade tõrked jms) mingilgi määral seletatavad, siis taastuvenergia hinna tõusule küll mingit loogilist seletust pole. Tarbijat koormav taastuvenergia tasu pole kuidagimoodi seotud osutatavate teenuste ja tegelike kulutustega. Taastuvenergia tasu kehtestatakse empiiriliselt ja etteulatuvalt; seega pole siin tegemist kulupõhise hinnakujundusega, vaid prognoositava ja manipuleeritava maksuga taastuvenergia tootmise subsideerimiseks.

Kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üldjuhul riigikogus vastu võetud seadusega. Selliste avalik-õiguslike rahaliste kohustuste hulka kuuluvad maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed.