Mihkel Mutt ⟩ Siiliriigi välispoliitika vaevalised valikud

Mihkel Mutt. Foto: Sander Ilvest/Postimees

Väike siiliriik peaks samal ajal tugevdama sisemist identiteeti ja kujundama välist mainet. Ja see on keeruline, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt.

Järgnev lähtub kahest eeldusest. Esiteks, et väikeriigile on ühtviisi elutähtsad identiteedi tugevdamine sissepoole ja mainekujundus väljapoole. Teiseks, et riikide ja indiviidi käitumises on sarnast. Seda seisukohta peetakse vahel vääraks või pealiskaudseks, ent ajalukku vaadates näeme, et kuigi paralleelid pole kõigekülgsed, on nad ilmsed. Seda niihästi diakroonselt, nt riikidelgi on lapsepõlv ja noorus, täisküpsus ja raugaiga, kui ka sünkroonselt. Viimast omakorda niihästi füüsilis-kehaliselt, st riigi «tervis» on halb või hea, kui ka raskemini tabatavates vaimsetes aspektides.

Vaimsed rööpsused ilmnevad juba struktuurselt. Inimesel on teadvus, mis üritab juhinduda ratsionaalsetest valikutest. Ja on alateadvus, kuhu muuhulgas on tõrjutud kõik, mis on poliitiliselt ja igas muus mõttes ebakorrektne. Seal on tunded ja ihad, vanad vimmad ja eelarvamused jne. Riik meenutab ses suhtes aru või mõistust, sest temagi üritab käituda ratsionaalselt, eriti oma rahvusvahelistes suhetes. Aga selle kõrval on rahvas – alateadvus, kus köeb ja podiseb. Ühiskond on nende kahe vahel ja kõigil kolmel on ühisosa. Globaliseerumise ajastul näib rahvuslik alateadvus taanduvat, aga see on petlik, alateadvus ei kao, vaid varjub lihtsalt kihi võrra sügavamale. Nõnda on see niihästi suurte kui väikeste rahvastega.