AK kirjanduskool ⟩ «Teraspoiss» pakub hingepidet ka praegu

Jüri Parijõe «Teraspoiss», 1937 Foto: Internet

Sel sügisel möödus 130 aastat koolimehest kirjaniku Jüri Parijõe sünnist. Tema esimese raamatuga «Tsemendivabrik» juhtus sama, mis Oskar Lutsu «Kevadega»: sellest sai eatu lugemine, aga pigem siiski lasteraamat. Algselt pidasid ka arvustajad teost täiskasvanuile mõeldud novellikoguks, kirjutab ajakirjanik ja Jüri Parijõe pärandihoidja Aivi Parijõgi.

Kui kümmekond aastat hiljem trükiti «Laevapoisi päevilt» ja «Ühe poisu reisilood» – nende ilmumisest sai tänavu 95 aastat –, räägiti toona 35-aastasest Parijõest juba kui Eesti lastekirjanikust. Samal, 1927. aastal alustas Eesti Raadioringhääling esimest «Lastetundi» just Parijõe lugudega: Felix Moori esituses kõlasid «Katkine kruus» ja «Uued saapad».

Parijõe juttude tegelased on valdavalt poisid ja teda on nimetatud ka meie poistekirjanduse üheks alusepanijaks. Loomuldasa hea psühholoog mõistis laste käitumise tagamaid. Rahulik vaatleja rakendas oma annet nii kirjaniku kui koolijuhina. Parijõgi oskas kirjutada nõnda, nagu laps mõtleb ja kõneleb. Hilisemast ajast võib sarnase stiili sama õnnestunud näiteks tuua Viivi Luige «Leopoldi lood».