E, 6.02.2023

Juhtkiri ⟩ Väike samm eesti metsale, aga tohutu hüpe RMKle

Postimees
Väike samm eesti metsale, aga tohutu hüpe RMKle
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12
Pildil RMK raie Kaagveres.
Pildil RMK raie Kaagveres. Foto: Sille Annuk
  • RMK puidumüügi osas peab saabuma selgus.
  • Kestvuslepingud ei tohtinud olla salajased.
  • Eestis majandatud puit jäägu Eestisse.

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) teatas lõpuks, et avalikustab puiduettevõtetega sõlmitud kestvuslepingud. See on suur moraalne võit Eesti avalikkusele, kuid vaid väike samm võitluses Eesti metsa heaperemeheliku majandamise teel.

RMK majandab meie üht suurimat rahvuslikku rikkust – metsa – ja on ühtlasi ka Eesti suurim puidumüüja. Lõviosa, täpsemalt 85 protsenti puidust müüb RMK kestvuslepingute alusel püsipartneritele, ülejäänu avalikel oksjonitel.

Kestvuslepingud on iseenesest mõistlik kauplemisvorm Eesti ettevõtetele, mis vajavad pikaajalist ja ette kokku lepitud mahus tarnet. Probleemiks on olnud müügihindade salastatus.

Väidetavalt on kokkulepete salastamine vajalik, et ettevõtetelt paremat hinda välja kaubelda. Samas on õhus olnud kuri kahtlus, et salastatud lepingutega pakutakse kestvuslepingud saanud ettevõtetele (või mõnele neist) liigagi soodsaid tehinguid. Ehk teiste sõnadega, parseldatakse salastatuse katte all meie ühisvara odavalt maha ja rikutakse ka ausat konkurentsi ettevõtete vahel.

Lisaks on kestvuslepinguid aastaid sõlmitud ametnike ja ettevõtete kitsas ringis, kusjuures mõni ametnik sellest ringist on läinud ka tööle lepingu saanud ettevõttesse. Kas sellise liikumise taga võib olla märke korruptsioonist, pole olnud võimalik salastatuse tõttu uurida. Ja kestvuslepinguid pole mitte kunagi kontrollinud riigikontroll.

Postimees on kestvuslepingute probleeme jõuliselt avalikkuse ette toonud selle aasta algusest alates ja nõudnud selgust meie ühisvara haldamisel, kontrolli RMK tegevuse üle kestvuslepingute sõlmimisel ja lepinguhindade avalikustamist.

Postimees on RMK kestvuslepingute probleeme korduvalt avalikkuse ette toonud. Nüüd on üks väike taktikaline võit siin saavutatud. Edasi tuleb võidelda, et Eesti mets vääristataks Eestis.

Ka keskkonnaorganisatsioonid ja lepinguteta ettevõtted on aastaid üritanud andmekaitseinspektsiooni kaudu nõuda, et RMK avalikustaks, millise hinnaga ta konkreetsetele ettevõtetele puitu müüb, kuid inspektsioon on seni pidanud põhjendatuks RMK soovi ärisaladuse tõttu andmeid mitte avaldada.

Nüüd on üks väike taktikaline võit sellel rindel saavutatud. Esiteks, RMK avalikustab alates 2024. aastast kestvuslepingutes kokku lepitud puidumüügi hinnad. See on oluline areng avalikkuse kontrolli kehtestamisel. Aga nagu Postimees tänases ülevaates esile toob, on uutel tulijatel keerukas enne 2028. aastat vanadega konkureerima asuda.

Teiseks, riigikontroll alustab lõpuks auditit, mis eelduste kohaselt võtab aega umbes aasta. On hea, et kaua õhus olnud kahtluste asjus saab lõpuks selguse majja. See on vältimatu usalduse taastamiseks RMK puidumüügi suhtes.

Kolmandaks on RMK lubanud, et puitu hakatakse kestvuslepingutega müüma vaid neile ettevõtetele, kellel on Eestis puidutöötlemise võimekus. Seegi on positiivne otsus, kuid praegu napib Eestis puidutöötlemise võimekust. Nii võib juhtuda, et lepingu tarbeks Eestisse pisikese puidutöötlusettevõtte soetav firma siiski enamiku ostetust ümarpuiduna välja veab. Kõik oleks JOKK.

Siin on probleem, millele Eesti metsasõja fookus peab järgmisena keskenduma – tuleb jälgida, et Eestis majandatud puit jääks Eestisse. Ja selle kõrval toetada reaalse puiduvääristamise võimekuse arendamist Eestis. Sest meie mets ei ole raiskamiseks.

Märksõnad
Tagasi üles