Priit Hõbemägi ⟩ «Meie igapäevast Postimeest anna meile tänapäev...» ehk põhjustest, miks paberleht enam esmaspäeviti ei ilmu

Priit Hõbemägi. Foto: Eero Vabamägi

Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi toob välja põhjused, miks Postimehe paberväljaanne alates uuest aastast enam esmaspäeviti ei ilmu.

Kui Rooma konsul ja hilisem diktaator Julius Caesar algatas ametlikke uudiseid avaldava teataja «Acta Diurna» väljaandmise 59. aastal eKr, siis ta ehk ei aimanud, et ta on loonud midagi sellist, mis jääb aastatuhandeteks püsima. «Acta Diurnat» raiuti kivitahvlitele või graveeriti metall-lehtedele, mis püstitati Rooma foorumi lähedusse. Kui Johann Gutenbergi trükipress pani Euroopas trükikunsti levima, siis said trükkalid kiiresti aru, et lisaks kehale vajab toitu ka uudishimulik vaim. Esimene eestikeelne ajaleht oli 1806. aastal ilmunud Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Kestma jäänud eestikeelsele perioodikale pani aga aluse Postimees, mille esinumber ilmus Perno Postimehe nime all 5. juunil 1857. aastal (vkj) ehk 165 aastat tagasi.

Ajaloo jooksul on just ajakirjandus olnud üks esimesi, mis võttis kasutusele uued tehnoloogiad, et neid uudiste levitamiseks kasutada, olgu see paber, raadiolained või teleülekanne. Neid kolme meedialiiki nimetatakse tänapäeval pärandmeediaks, just nagu oleks see mingi esivanemate muistne varandus. Koos interneti saabumisega inimeste kodudesse enne millenniumivahetust kohanes ajakirjandus uue ülemaailmse infovõrgustikuga ning sündis kõike eelnevat raputav veebiajakirjandus.