Maris Lauri ⟩ Eelarvepoliitikat saab teha väärtuspõhiselt

Riigikogu liige Maris Lauri (RE) Foto: Madis Veltman

Eesti põhiseadus, mis sai sel aastal 30-aastaseks, sõnastab sissejuhatavas osas alusväärtused, millele on Eesti Vabariik rajatud. Need on vabadus, õiglus ja õigus. Mõtleme korraks, mida need sõnad tähendavad. Kasvõi riigieelarvega seonduvalt, kirjutab riigikogu liige Maris Lauri (Reformierakond).

Õigus põhiprintsiibina tähendab seadustele tuginemist. See tähendab, et ka eelarve tuleb koostada ja riigi rahalisi vahendeid tuleb kasutada seaduspäraselt. Kui seadus jääb ajale jalgu või ei toimi soovitud viisil, siis tuleb seadust muuta, mitte toimetada nii, kuis endale tundub parem. Õnneks on seaduspärasust võimalik suhteliselt lihtsalt järgida, mistõttu üldjuhul saadakse väärsammudele või nende tegemise kavatsusele jaole. On oluline, et ühiskonna teravad silmad ei nüristu seda tähele panemast ja me julgeme sellest teada anda ja reageerida. Seaduste rikkujad loodavad ju sellele, et ehk ei panda tähele, ei hoolita, ei reageerita, et ollakse mugavad.

Keerulisem on asi õiglusega. Õigus peaks peegeldama õiglust, kuid ei tee seda kunagi täielikult. See lihtsalt ei ole võimalik. Õiglus on tunnetuslik ja subjektiivne, üpris sageli ka sõnastamatu ja kiiresti muutuv. Õigluse mõneti laialivalguv sisu jätab ruumi kaheldava väärtusega valikute õigustamiseks ja selle mitteseadustatus võimaluse hälbida Eesti riigi põhiseaduslikest väärtustest.