Juhtkiri ⟩ Brüsselil on häbipäevad, aga Belgia prokuratuuri tuleb kiita

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Brüsselil on häbipäevad.
• Avalikuks tehtu on küll häbistav, kuid mitte väga üllatav.
• Korruptsioon on lääne ühiskonnakorralduse peamine vaenlane.

Euroopa Parlamendi kuuereväärid on korruptsiooni­saastaga koos. See sundis ELi rahvaesindajaid häältega 625 : 1 tagasi kutsuma oma senise asepresidendi, kreeklanna Eva Kaili.

Väidetavalt on altkäemaksuasi seotud Pärsia lahe riigi Katari katsega mõjutada Euroopa poliitikakujundajaid nii, et see aitaks kaasa Katari maine parandamisele. Katar on seni igasugust seost selle asjaga eitanud, aga selle üle, mis mainekujundusest sai, võime uurimisega seotud uudiseid lugedes otsustada.

Euroopa Parlament peatas kõik Katariga seotud tegevused, kaasa arvatud viisarežiimi lihtsustamise, mis on olnud üks Katari eesmärke.

44-aastane Kreeka sotsialist on kõige kõrgema staatusega isik, kelle nimi on seoses uurimisega avalikkuse ette tulnud, kuid kahtlustatavate ring on laiem ja me ei tea, milliseid asjaolusid õiguskaitseorganid protsessi käigus esile toovad.

Seni oskame ütelda, et avalikuks tehtu on küll häbistav, kuid mitte väga üllatav. Meenutame, et mõne aasta eest paljastus Strasbourgis baseeruva Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assambleega (ENPAga) seotud nn kaaviaridiplomaatia skandaal, millesse olid segatud eri Euroopa riikide poliitikud, kellelt Aserbaidžaan ostis soodsaid hinnanguid valimiste ja inimõiguste olukorra kohta.

Toona piirdus korruptsioonijuhtum Euroopa poliitikute «madalama liigaga», tekitades Euroopa Parlamendi valimisvaatlejate suhtes vaid tagasihoidlikke kahtlusi.

Poliitilise korruptsiooni puhul on selge vahe kohtus kinnitust leidnud süütegudel ning poliitikute mainet kahjustavatel tehingutel, millele saab osaks lihtsalt avalik hukkamõist. Aserite «kaaviaridiplomaatia» viis mõne poliitiku puhul ka süüdimõistva kohtuotsuseni ning Katari skandaal võib Eva Kaili jaoks samaga lõppeda.

Praegu on Brüsselil häbipäevad. Kuid seda, mida me Katari korruptsiooniloost teame, teame tänu Belgia politseile ja prokuratuurile.

Samal ajal teame Saksamaa endise kantsleri Gerhard Schröderi lugu, kes jäeti sidemete pärast Vladimir Putini režiimiga Venemaal ilma talle määratud hüvedest. Schröderil jääb õigust ülegi, erinevalt Kreekas koduparteist välja visatud Kailist kuulub tema endiselt Saksa sotsiaaldemokraatide ridadesse ning oma ametihüvede säilitamise nimel käib Bundestagiga kohut.

Pole kahtlust, et islamimaailma rikkad riigid, nafta- ja gaasitarnijad, on valmis suhtlema viisil, mis tähendab lääne jaoks otsest poliitilist korruptsiooni ning õõnestab poliitika usaldusväärsust ennekõike lääne ühiskondade silmis.

Samuti tuleb mõista, et Venemaa ekslik optimism oma vallutusplaanide elluviidavuse suhtes põhines sügavalt juurdunud lootusel, et lääne poliitikud on kas ostetavad või otsustusvõimetud ning neile saab oma tahtmise peale suruda. Sõja käik Ukrainas näitab, et laias laastus oli see Kremli arusaam ekslik.

Kahtlemata on suhted energiarikaste araabia maadega lääne strateegilistes huvides. Seda enam peame aru saama kaasnevatest riskidest.

Praegu on Brüsselil häbipäevad. Kuid seda, mida me Katari korruptsiooniloost teame, teame tänu Belgia politseile ja prokuratuurile. Sõltumatud õiguskaitseorganid, nagu ka sõltumatu ajakirjandus, on lääne ühiskonnakorralduse suur eelis. Ja korruptsioon on tema peamine vaenlane.