Tõnis Saarts ⟩ Valimistel tekivad julgeolekustatamise varjuküljed

Tõnis Saarts Foto: Remo Tõnismäe

Enne valimisi kipub mõni teema endale külge saama julgeolekuvaldkonna pitserit, omandades seega debatti välistava iseloomu, hoiatab TLÜ võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts.

Tänane geopoliitiline olukord lausa nõuab seda, et me julgeolekust kõneleksime. Ometi tasub vahet teha reaalsete ja tõepäraste julgeolekuohtude ning katsete vahel, kus poliitikud keevitavad valimiskampaania käigus julgeolekusildi külge teemadele, mis üsnagi kaudselt endast riskitegureid kujutavad. Viimati nimetatud teguviisi tuntakse julgeolekustamisena. Julgeolekustamisel on oma varjuküljed: sellega liiale minnes kannatab diskussioonivabadus, kasvab oht isikuvabadustele ning paljud tegelikud ja sisulised probleemid jäävad üldse arutelust välja.

Rahvusvahelistes suhetes mõistetaksegi julgeolekustamisena strateegiaid, kus poliitikaid ja poliitlahendusi hakatakse esitama ennekõike läbi julgeolekuprisma. Teisisõnu, leitmotiiviks kujuneb argument, et me peame ühe või teise sammu astuma seetõttu, et muidu on meie eksistentsiaalne julgeolek ohus. Olgu siis teemaks terrorismi piiramine, sisseränne, energiapoliitika, toit, jms – poliitikud tõttavad nende «eksistentsiaalseteks julgeolekuküsimusteks» kuulutatud väljakutsetega kangelaslikult rinda pistma – kusjuures tihti juhtub, et «õiged» lahendused on neil varnast võtta juba enne, kui probleemi enda olemus hakkab selginema. Nii tagabki julgeolekustamine teatud poliitikavaldkondade eritähelepanu, kuid alati pole tagatist, et poliitikute defineeritud probleem on ka tegelik eksistentsiaalne julgeolekuoht.