/nginx/o/2022/01/11/14303232t1h38e0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/24/12591466t1h6443.jpg)
Pensionärid pole mingid priileivasööjad, tõreleb Andres Ergma (Isamaa) täna avaldunud sotsiaalministeeriumi uuringuga (PM 13.12).
Kõigepealt tahaks parandada pensionisüsteemi uurijate terminoloogiat. Rahvastik ei vanane, vaid noored naised sünnitavad vähem ja pühenduvad rohkem karjäärile. Õige oleks öelda, et noorte osakaal rahvastikus väheneb.
Eesti SKP-st kulutatakse pensionitele 4,7 %. Sellega oleme Euroopa Liidus tagantpoolt 3-4. Tekib õigustatud küsimus. Kuidas teised riigid suudavad rohkem pensionitele kulutada? Oleme ju kõik ühes süsteemis.
Pensionärid pole mingid priileivasööjad. 2019. aastal töötas inimestest vanuses 65-69 üks kolmandik, vanuses 70-74 töötajate arv kasvas kaks korda. Vanaduspensionäridest töötas enne pandeemiat 55-60 tuhat. 2018. aasta Euroopa Liidu aktiivsena vananemise indeksi tabelis oli Eesti tööhõive osas lausa esimene.
Minu hinnangul oli pensioni II sammas - ühinesin pensioni II sambaga vabatahtlikult - ebaõnnestunud projekt. Tootlus pikema perioodi jooksul oli naeruväärne. Kui võtta arvesse ka THI muutused, siis lausa kahjulik. Tõsi, pankadel oli laenuressurs missugune!
Uuringu esitajatel puudub mõistlik nägemus meie rahvastiku toimetuleku perspektiivist üldse. Tundub, et valitseb aritmeetiline mõtlemisviis. Selle näiteks on - ja ma loodan et see on nali - tänases loos kõlanud ettepanek tuua Eestisse 100 000 migranti või panna kõik naised kiiresti kolm last sünnitama.
Kui omal mõistus puudub, siis võta eeskuju nende käest, kes saavad peremini hakkama.