JUHTKIRI ⟩ Lumehelbekesed tegid korraliku tormi

Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Nemvalts Foto: Nemvalts

• Hoiatusi oli küllaga, aga alati on neid, kes ei kuula.
• Riik peab tegema analüüsi, mis läks valesti ja milleks poldud valmis.

Lumi keerleb, lumi keeb, lumi keerleb suusateel, ütleb laulusalm. Paraku keerles Eestis lumi eile mujalgi kui suusateel, pannes proovile nii riigi kui ka kodanikuühiskonna suutlikkuse. Lumetormist on kaasa võtta nii õppetunde kui ka positiivset.

Banaalseks väljendiks on muutunud tõdemus, mille järgi saabub esimene lumi alati ootamatult. Ent seekordne lumi ei olnud ei esimene ega ootamatu – ilmateenistus oli esmaspäevasest lumetormist mitu päeva pasundanud ja inimesi hoiatanud. Paistab, et kohati hoiatused kohale ei jõudnud.

Rängimalt tabas lumetorm Lääne-Eesti saari, kus elekter kadus rohkem kui 7000 majapidamisest, nii et elektrita jäänud inimeste arv kasvas veelgi. Nimelt oli Saaremaal mõni majapidamine elektrita juba varem, sest elektriliinidele sadanud jäävihm halvas elektrivarustuse. Voolu puudumine tähendab kohe küsimust, kuidas töötavad esmatasandi talitused, kui inimestel saab telefonis aku tühjaks, aga oleks vaja kutsuda abi. Vaevalt et generaatoritega oleksid varustatud kõik majapidamised ja poed. Muhu, Saare- ja Hiiumaa puhul tekib ka küsimus ühendusest mandriga, kui laevad ja lennukid enam ei sõida.

Lisaks elektrivarustuse probleemidele tekitas eilne lumetorm kaose Eesti teedel. Seda nii linnades kui ka väljaspool neid. Siin tuleb probleemile läheneda kahelt poolt: esiteks muidugi küsimus, miks näiteks Tallinna linnas ei suudetud suuri teid lahti ajada – mööngem samas lumetormi intensiivsust –, aga teiseks ikkagi küsimus, miks oli vaja kellelgi ilmtingimata autoga liiklusse söösta. Kui oli teada, nagu ilmateenistus oli korduvalt öelnud, et parem on koju jääda. Tunnistajate sõnul tegid mõned autod veel sääraseid manöövreid nagu Ouninpohja kiiruskatsel Jyväskylä rallil. Milleks?

Võibolla ei tahtnud inimesed riigi hoiatusi uskuda sellepärast, et valitsuse kommunikatsioon näiteks koroonapandeemia ja Nursipalu küsimuses on olnud puudulik. Kuid see pole alati nii. Kui keegi ei soovi uskuda, et koroona ja vaktsiinid on olemas, siis üsna keeruline on mitte uskuda teel keerlevat lumetuisku.

Kodanikuühiskond, mis on Ukraina sõja ajal näidanud Eestis oma tugevust, näitas oma tugevust ka lumetormiga.

Teeolud toovad meelde Padaoru juhtumi 2010. aastal, mil Eesti tabas lumetorm Monika. Ja nagu eile, eirasid ka toona paljud autojuhid hoiatusi ning võtsid ette sõidu Padaoru kaudu. Asi lõppes sellega, et sõidukites oli lumevangis kokku umbes 600 inimest. Kuid juba siis toimis kodanikuühiskond – Padaoru lumevangidele tuldi appi ja asuti neid evakueerima.

Siin ongi eilse lumetormi positiivne kogemus – inimesed tulid üksteisele appi. Kes pakkus end teed lumest lahti ajama, kes aitas inimestel koju jõuda ja kes aitas teiste telefone laadida. Kodanikuühiskond, mis on Ukraina sõja ajal näidanud Eestis oma tugevust, näitas oma tugevust ka lumetormiga.

Nüüd on tähtis esmalt muidugi taastada elekter ja ajada lahti teed. Lumetorm ei saa kesta lõputult ja millalgi peab tekkima hingetõmbeaeg. Teiseks aga peab riik tegema taas analüüsi, et mõista, mis läks valesti ja milleks valmis poldud. Nii nagu koroonapandeemia ajal selgus, et algul oli puudus maskidest. Et järgmine kord paremini valmis olla.