Ülo Niinemets ⟩ Kuhu peaks kolima must-toonekurg?

Must-toonekurg võilillede keskel. FOTO: Inari Leiman Foto: Inari Leiman

Kuhu peaksid kolima must-toonekurg, lendorav, lilla põdramokk, roheline hiidkupar ja lehitu pisikäpp? Mainitud lind, imetaja, seen, sammal ja soontaim on Eestis esimese kategooria kaitsealused liigid. Enamikule inimestele on nad täiesti tundmatud, sest nad on väga haruldased vanade metsade liigid. Neid, nagu paljusid teisi liike, ohustab inimtekkeline elupaigakadu.

Üle kogu maailma ähvardab väljasuremisrisk enam kui miljonit liiki. Üha suurem osa liigirikkaid looduslikke ökosüsteeme asendub liigivaeste põllukõlvikutega või üheliigiliste puupõldudega. Väga suur osa kunagi haljendanud ökosüsteemidest on asendunud degradeerunud aladega jätkusuutmatu põllumajanduse, maavarade kaevandamise ja linnastumise tagajärjel. Ligi kaks kolmandikku kogu maailma ökosüsteemidest on vähemal või suuremal määral degradeerunud. Liigivaesed ökosüsteemid ja degradeerunud alad ei paku neid ökosüsteemihüvesid, mis on olemas looduslikes kooslustes.

Sel nädalal algas Kanadas Montrealis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 15. elurikkuse konverents (COP15 – keskkonnaministrite tasemel globaalne looduskaitsealane kokkusaamine). See konverents puudutab meid kõige otsesemalt, sest COP15 eesmärk on kehtestada lähitulevikuks kaitstavate alade proportsioonide ja taastavate ökosüsteemide pindala. COP15 eesmärgid aastaks 2030 on väga ambitsioonikad: 30 protsenti kogu maismaa pindalast peaks olema tulevikus kaitstud ja ligi Kanada-suurune ala degradeerunud kooslusi tuleks taastada.