L, 4.02.2023

LOODUSFOTO ⟩ Laanekotka silma eest on end raske peita

Rein Kuresoo
, bioloog
Laanekotka silma eest on end raske peita
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Aivo Oblikal on ühtviisi professionaalne haare nii oma põhitöös köögitehnika alal kui ka harrastustes koerte koolitaja ja loodusfotograafina. Pildi kaljukotkast tegi ta Alutaguse metsades.
Aivo Oblikal on ühtviisi professionaalne haare nii oma põhitöös köögitehnika alal kui ka harrastustes koerte koolitaja ja loodusfotograafina. Pildi kaljukotkast tegi ta Alutaguse metsades. Foto: Aivo Oblikas

Ehkki Eestis tuha- ja munamägedele vaatamata tõelisi mägesid pole, pesitseb meil siiski üle poolesaja paari kaljukotkaid, kirjutab bioloog Rein Kuresoo.

Seepärast peaks selle linnu nimi meie kõrvus õigupoolest kummalisena kõlama. Ent ornitoloogiliselt on kõik korrektne – suures osas oma levialast on kaljukotkad just nimelt mägede linnud. Meil ja me lähialadel laantes ja rabades elav kaljukotka asurkond on mõnevõrra erandlik. Sellegipoolest tunduvad maakeelsed nimetused «maakotkas» või «laanekotkas» linnule paremini sobivat.

Kui merikotkast on näinud igaüks, kel vähegi lindude vastu huvi, siis maakotkas jääb silma märksa harvem. Lisaks sellele, et neid kuninglikke linde mahub meile pesitsema ligi viis korda vähem, on ka nende eluviis märksa peidulisem.

Märksõnad
Tagasi üles