Imbi Paju ⟩ Inimõigustega kaasneb nõue kaasinimest hoida

Imbi Paju FOTO: Wikimedia Commons Foto: Wikimedia Commons

Detsembri 10. päeval 1948 kogunes 56 ­riiki Pariisi ÜRO peakorte­risse, et allkirjastada inimõiguste ülddeklaratsioon. Nõukogude Liit sellele alla ei kirjutanud. Nõukogude Liit oli stalinismi ­haardes ja sellega koos ka Eesti, kirjutab Imbi Paju.

Kommunistide kaubamärgiks olid poliitilised repressioonid ja terror. Kogu läänelik õigussüsteem, mis oli seni Eesti territooriumil kehtinud, tühistati juba 1940, kui ­kasutusele võeti Vene NFSV kriminaalkoodeks, mida vajaduste ja olukorra järgi kogu aeg muudeti ja täiendati. Uus kriminaalkoodeks Eestis oli nõukogude okupatsiooni osa.

Kultuuriuurija ja ­semiootik Andreas Ventsel on uurinud, kuidas Eesti õigussüsteemi tuli ­sisse «rahvavaenlase» mõiste, ­kelleks olid kõik, kes olid Eesti riigi loomi­sele pühendunud – seltsitegelastest, kultuuriinimestest, taluomanikest kuni poliitikuteni. Kõik kuulusid likvideerimisele. See on samasugune olukord tänase Vene­maaga, kus Vladimir Putin ­lubab hävitada kõik inimõiguste ja demokraatia eest seisjad, kellele tema süsteem on pannud «välis­agendi» sildi.