Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

VANA KULD Erkki Koort: Agressor tuleb purustada tema kodus (36)

Venemaa sõjalise võimsuse müüt on üha rohkem nagu kullatud tornikiiver, kus all on tavaline plekk ja pehkinud puit. (AP Photo/Ivan Sekretarev) / SCANPIX)
Venemaa sõjalise võimsuse müüt on üha rohkem nagu kullatud tornikiiver, kus all on tavaline plekk ja pehkinud puit. (AP Photo/Ivan Sekretarev) / SCANPIX) Foto: Ivan Sekretarev

Ühelgi rünnaku alla sattunud riigil ei ole tegelikult sõja lõpetamiseks suurt võimalust, ilma vastase territooriumi ründamata. Seda näitab ka ilmekalt Venemaa sõda Ukraina vastu. Lääs peab Venemaa territooriumi ründamise krambist üle saama, kirjutab julgeolekuekspert Erkki Koort.

Ukraina sõda on õpetanud, õigemini kinnitanud üle ühe väga olulise põhialuse võitlusel endast suurema vastasega – vastast tuleb pidevalt ja asümmeetriliselt üllatada.

Venemaa lähtub oma ründetegevuses enamasti I ja II maailmasõjaaegsest loogikast ning kuigi tundus, et hübriidsõdade ajastul on seda toimeloogikat muudetud, näitab sõja käik vastupidist. Krimmi okupeerimine 2014. aasta veebruaris lõi mulje, et Venemaa relvajõud suudavad tegutseda kiiresti, efektiivselt, ootamatu strateegiaga ning olles seejuures võimekad. Loomulikult ei tohi vastast kunagi alahinnata, aga näib, et 2014 muljet suudeti sarnast liini hoida vaid teatud üksuste osas, mis suutsid tegutseda koostöös eriteenistusega. Kõige olulisem oli aga see, et nad suutsid olla efektiivsed, kui ei kohanud vastast.

Tagasi üles