Kaarel Oja ⟩ Aga mis siis teha, kui EKRE ei meeldi?

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja sõnul on koolikontsertide sari suurepärane viis süvendada noorte kokkupuutepunkte klassikalise muusikaga Foto: Erakogu

Mikk Salu nädala alguse analüüs «EKRE-le ei meeldi keegi, kellelegi ei meeldi EKRE» kirjeldab hästi ära dilemmad, mille ees suurem osa Eesti erakondadest ning arvestatav osa valijatest vähem kui kolm kuud enne valimispäeva seisavad. Kuid valimiste põhiküsimuse selginemine võib nihutada valija otsustama hoopis teisest vaatepunktist kui praegune meeldib või ei meeldi telg, kirjutab Tallinna aselinnapea Kaarel Oja (SDE). 

Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) uuringu andmed ja nende põhjal tehtud Salu järeldused joonivad veel kord alla suure maalihke, mis Eesti poliitikas viimaste aastate jooksul on toimunud: Ansipi-Savisaare aegne (mis iseenesest polegi teab kui kauge minevik) murenematuna paistnud Reformi- ja Keskerakonna vastasseis on asendunud Reformierakond vs. EKRE vastasseisuga.

Loomulikult tekitab see teistele erakondadele meelehärmi. Kõige valusam on ilmselgelt Keskerakonnal, kes kõrgliigast väljakukkumist siiani endale tunnistada ei taha, aga kindlasti ka Isamaale, kes tahaks ise lipukirja «konservatiivid» all marssida. Ning omajagu ka sotsiaaldemokraatidele, kes tegelikult ju pikalt üksinda EKRE tõusule ja nende võimulepääsemisega kaasnevale kaosele ettenägelikult tähelepanu juhtisid.