Juhtkiri ⟩ Ameeriklaste lisaväed ja -relvastus suurendavad kindlustunnet siinses piirkonnas

Kaitseminister Hanno Pevkur ja Kaitseväe ülem Martin Herem andsid pressikonverentsi Foto: Madis Veltman/Postimees

• USA saadab Eestisse jalaväekompanii ja HIMARSi mitmikraketiheitjaga üksuse.
• Eesti suutlikkus liitlasi siin võõrustada hakkab jõudma piirini.
• Küsimus pole ainult Baltimaade ja Poola, vaid Läänemere piirkonna julgeolekus laiemalt.

Ameeriklaste otsus saata Eestisse lisavägesid ja -relvastust tugevdab kahtlema siinse piirkonna julgeolekut, kandes esmaselt küll poliitilist tähendust.

USA on otsustanud saata Eestisse jalaväekompanii ja HIMARSi mitmikraketiheitjaga üksuse, samuti vastava juhtimisvarustuse ja -süsteemid. Peale selle muudetakse USA sõjaväeüksuse staatus Leedus episoodilisest roteeruvaks. Kõik need sammud on kooskõlas NATO otsusega suurendada sõjavägede ja relvastuse kohalolekut Baltimaades.

Välisminister Urmas Reinsalu arvas eile Postimehe teleintervjuus, et ameeriklaste lisaväed ja -varustus suurendavad Eesti julgeolekut. Seda kahtlemata, aga pigem on siin tegemist poliitilise sõnumiga, sest vaevalt et HIMARSi relvasüsteem ja paarisajameheline jalaväekompanii sõjaliselt mingisugust suurt hüpet tähendab.

Peale selle tasub tähele panna kaitseminister Hanno Pevkuri ütlust, et Eesti suutlikkus liitlasi siin võõrustada hakkab jõudma piirini. Eesti võimud peavad mängima oskuslikku mängu kahel suunal: veenma siinseid inimesi, et harjutusalade suurendamine on vajalik, riivamata kellegi õigusi, ja samal ajal veenma liitlasi, et nood on siia teretulnud. Tuleb aru anda, et see pole lihtne ülesanne, kuid Ukraina sõda on kogu julgeolekupildi keeruliseks muutnud ja rahuaja rütmis tiksumine pole see, mis meid edasi viib.

Ameeriklaste lisavägede otsus näitab ka selgelt, et peale Ukraina toetamise tuleb jätkuvalt toetada ka Läänemere piirkonda. Suurem vägede kohalolek Baltimaades ja Poolas annab kindlustunnet juurde ka peatselt NATOsse astuvatele Rootsile ja Soomele. Küsimus pole ainult Baltimaade ja Poola, vaid Läänemere piirkonna julgeolekus laiemalt.

USA lisavägede saabumine satub ka ses mõttes õigele ajale, et Venemaa ei näita kuidagi soovi Ukrainas tagasi tõmbuda.

USA lisavägede saabumine satub ka ses mõttes õigele ajale, et Venemaa ei näita kuidagi soovi Ukrainas tagasi tõmbuda. Nii teatas Venemaa president Vladimir Putin kolmapäeval Vene inimõiguste nõukogus, et Ukraina sõda jätkub ilmselt veel kaua. Veel rääkis Putin taas tuumarelvast. Selle põhjal võib öelda, et mingi jutt rahust või sõja deeskaleerimisest ei paista kuigi veenev.

Eesti ja mitmed teised lääneliitlased on korduvalt rõhutanud, et rahuni saab jõuda üksnes Ukraina võidu ja Venemaa lahkumise korral Ukrainast. Oleme samas näinud, et mitte igas avalduses Ukraina kohta pole lääs üles näidanud üksmeelt. Ehkki Euroopa Liit suutis kokku leppida hinnalaes Vene naftale, blokeerib Ungari Euroopa Liidu abi andmise Ukrainale. Need ei ole head signaalid lääne ühtsuse kohta.

Sõjaliselt on USA vägede lisamine siinsesse piirkonda siiski märk, et lääs ei kavatse järele anda. NATO järgib oma senist kurssi ja kindlasti annab kindlust teadmine, et siinse piirkonna riigid on ka ise oma kaitsekulutusi suurendanud. See aga annab taas signaali liitlastele, et ei loodeta üksnes välisele abile.

Kui tahad rahu, valmistu sõjaks, ütlesid juba vanad roomlased. Ukraina sõda on paraku näidanud, et kui tahad rahu, tuleb olla valmis ka sõdima. See kehtib ka siinse piirkonna riikide kohta. Sõda pole ilmselt aastavahetuseks lõppenud, kuid saame jõuludele vastu minna rahulikuma südamega.