USA on otsustanud saata Eestisse jalaväekompanii ja HIMARSi mitmikraketiheitjaga üksuse, samuti vastava juhtimisvarustuse ja -süsteemid. Peale selle muudetakse USA sõjaväeüksuse staatus Leedus episoodilisest roteeruvaks. Kõik need sammud on kooskõlas NATO otsusega suurendada sõjavägede ja relvastuse kohalolekut Baltimaades.
Välisminister Urmas Reinsalu arvas eile Postimehe teleintervjuus, et ameeriklaste lisaväed ja -varustus suurendavad Eesti julgeolekut. Seda kahtlemata, aga pigem on siin tegemist poliitilise sõnumiga, sest vaevalt et HIMARSi relvasüsteem ja paarisajameheline jalaväekompanii sõjaliselt mingisugust suurt hüpet tähendab.
Peale selle tasub tähele panna kaitseminister Hanno Pevkuri ütlust, et Eesti suutlikkus liitlasi siin võõrustada hakkab jõudma piirini. Eesti võimud peavad mängima oskuslikku mängu kahel suunal: veenma siinseid inimesi, et harjutusalade suurendamine on vajalik, riivamata kellegi õigusi, ja samal ajal veenma liitlasi, et nood on siia teretulnud. Tuleb aru anda, et see pole lihtne ülesanne, kuid Ukraina sõda on kogu julgeolekupildi keeruliseks muutnud ja rahuaja rütmis tiksumine pole see, mis meid edasi viib.
Ameeriklaste lisavägede otsus näitab ka selgelt, et peale Ukraina toetamise tuleb jätkuvalt toetada ka Läänemere piirkonda. Suurem vägede kohalolek Baltimaades ja Poolas annab kindlustunnet juurde ka peatselt NATOsse astuvatele Rootsile ja Soomele. Küsimus pole ainult Baltimaade ja Poola, vaid Läänemere piirkonna julgeolekus laiemalt.
USA lisavägede saabumine satub ka ses mõttes õigele ajale, et Venemaa ei näita kuidagi soovi Ukrainas tagasi tõmbuda.