E, 6.02.2023

JUHTKIRI ⟩ Harjutage end kohvist loobumise mõttega

Postimees
Harjutage end kohvist loobumise mõttega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 25
Päeva karikatuur 08.12.2022
Päeva karikatuur 08.12.2022 Foto: Urmas Nemvalts
  • EL kava muudab kohvi joomise tõenäoliselt harvaks luksuseks
  • Ajaloolised ökokatastroofid on toimunud kiiresti ja saatuslike tagajärgedega.
  • Eestis puudutab raadamise küsimus eeskätt metsa röövmajandamist.

Montrealis algas täna kliimakonverents, mis on pühendatud loodusliku mitmekesisuse kaitsmisele. Eile võttis EL vastu raadamisvastase otsuse, mida peetakse ajalooliseks ja mis hakkab mõjutama meie igapäevast tarbimist.

Kliimamuutus on pikaajaline protsess, mille inimtekkelisuses osa veel kahtleb ja mille peatamine või tagasipööramine on vaid lootus, mis teatavasti sureb viimasena. Meie planeedi taime- ja loomaliikidel nii hästi ei lähe, need surevad välja juba praegu ja üha kiirenevas tempos. Seda niivõrd massiliselt, et teadlased räägivad suurimast liikide väljasuremisest viimase 66 miljoni aasta jooksul, kui Maa kokkupõrge hiiglasliku taevakiviga põhjustas dinosauruste (ja lugematu hulga teiste liikide) hukkumise.

Kui dinosaurused ei olnud kõige vähemalgi määral iseenda ja teiste ajalukku jäänud liikide kadumises süüdi, siis tänapäeva inimese kivistisi uurivatel paleontoloogidel tuleb kunagi geoloogilises tulevikus tõdeda, et need «dinosaurused» teenisid küll oma saatuse ise välja.

Ei ole inimene küll mingil moel hirmsam koletis kui dinosaurus, üksnes oma intelligentsi tõttu tõhusam keskkonna ja kaasliikide ekspluateerimises. Samas võiks see üle keskmise intelligents siiski võimaldada mingil moel pidurit tõmmata, et mitte olla nagu pärmseened veinivirdes, kes süüdimatult sigivad ja söövad, kuni surevad omaenda tekitatud saasta sisse, kui alkoholisisaldus veinis ületab nende eluks kriitilise piiri.

ELi raadamisvastane otsus peaks andma julgust seista ka Eestis maa, vee ja metsa ülemajandamise vastu. Looduse kurnamine toob ökokatastroofi, mis tuleb ootamatult ja hävitavalt.

Paraku tundub, et inimesed ei suuda õppida mitte üksnes pärmseente, vaid ka iseenda vigadest. Inimtekkelised ökokatastroofid on kõigile teada ja peaks olema hoiatuseks. Üks suuremaid on Tolmukauss (Dust Bowl) – 1930. aastatel Ameerika suuri tasandikke laastanud pinnase erosioon, mis muutis 400 000 ruutkilomeetrit preeriat (üheksakordne Eesti pindala) sisuliselt liivakõrbeks ja sundis 3,5 miljonit inimest oma kodu maha jätma. Põhjuseks maa kurnamine põllumajandusega kuni määrani, mil tormid puhusid pinnase tolmuna laiali, nii et majad mattusid selle sisse ega olnud pragu, kuhu liiv poleks tunginud.

Kuid inimene ei tapa üksnes maad, vaid ka merd. 1992. aastal kahanes tursapopulatsioon Newfoundlandi saarte lähistel Atlandi ookeanis ühe protsendini igipõlisest tasemest ega ole tänaseni taastunud. Põhjuseks ülepüük üha efektiivsemate ja võimsamate traalide abil. Kalastusest elatunud kogukonnad pillutati laiali.

Ei ole kahtlust, et inimene on tehnoloogiliselt võimeline põhjustama asteroidi kokkupõrke tagajärgedega võrreldava liikide väljasuremise. Selle adumiseks ei pea isegi mitte konverentsi korraldama. Küsimus on pigem selles, kas võetakse aru pähe.

Eile võttis Euroopa Liit vastu otsuse üles ehitada raadamisest vabad tarneahelad, et imporditud palmiõli, soja, kohvi, kakao, puit ja kautšuk pärineks vaid raadamisvabadelt kõlvikutelt. Looduskaitsjad peavad seda suureks läbimurdeks, sest puudutab tooteid, mida me iga päev tarbime.

ELi otsus peaks andma julgust seista ka Eestis maa, vee ja metsa ülemajandamise vastu. Looduse hävitamine toob paratamatult ökokatastroofi ja nagu Tolmukausi ja Newfoundlandi juhtumid kinnitavad – see juhtub ootamatult ja hävitavalt.

Märksõnad
Tagasi üles