Karina Orlova ⟩ Praegu pole õige aeg suurvenelikuks oigamiseks

Telekanali Dožd stuudio. Foto: Reuters/ScanPix

Praegu Washingtonis elav ja töötav endine Ehho Moskvõ ajakirjanik Karina Orlova leiab, et nn progressiivse vene ühiskonnaosa oigamine seoses telekanali Dožd sulgemisega on kohatu ja annab märku suurvenelikust šovinismist.

Kogu asja koledus peitub selles, et venelased isegi ei adu, et selle dikteerimine Läti võimudele, kuidas antud olukorras käituda, ongi just põhjus, miks neid ei taheta kuskil vastu võtta.

See mitte-adumine ja keeldumine isegi katsest mõista ongi sisemine ja süvitine vene imperialism.

«Vene liberaalne avalikkus» - aga ka Doždi töötajad ise - süüdistas telekanalilt tegevusloa äravõtmises «vihkajaid», «kadedaid inimesi», lavastaja Hermanist ja Läti kaitseministrit. Ainult endal süüd ei nähtud. Kas ma saan õigesti aru, et vaenlane-vihkaja või isegi lavastaja Hermanis ise hiilis Doždi stuudiosse ja joonistas Krimmi Vene Föderatsiooni osaks ning pani kirja ka need samad kahe lõigu pikkused «keelevääratused? Ja et Hermanis tegi ka Riia linnapeaga süvavõltsi intervjuu nõukogude monumentide teemal?

Selgub, et rääkimata Doždi kritiseerimisest ilmsete keelevääratuste pärast (nagu suurkujud on öelnud: «Parlament pole koht aruteludeks»), pole Läti võimudel isegi õigust otsustada, kuidas sellele reageerida. Neil pole õigust otsustada, kas trahvida või litsents ära võtta, sest «meie siin võitleme kurjusega, aga teie kuulake tagaplaanil ja ärge sekkuge».

Kardan, et siin on peidus veel lisaks üleolekutunne, sest «mis on Riia Moskva kõrval».

Läti võib kellegi maitse järgi kasvõi sada korda eksida ning olla ülemäära karm (ehkki vaevalt saab sõjaolukorras, kus just Lätist võib saada järgmine rünnakuohver, kedagi selles süüdistada), kuid tal on õigus talitada oma äranägemise järgi.

Ja kindlasti ei ole Lätil kohustust kellelegi Venemaalt varjupaika pakkuda. Isegi kui tegu on kurjuse vastu võitlejatega.

Läti rahvusliku meedianõukogu juht kirjutas Twitteris tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusest teada andes, et «nõukogu on veendunud, et kuna Doždi juhtkond ei mõista ega teadvusta rikkumiste määra ning tõsidust, ei saa ta Läti territooriumil tegutseda.» Ja see hinnang ei ole juriidiline, vaid inimlik ja sisuline, ning selgitab Doždiga seotud rahulolematuse sisemisi põhjuseid ning soovimatust võtta vabandust piisava meetmena.

Sest vabandused polnud vabandused ning kõik võisid lugeda üleolevaid postitusi vihkajatest ning kadestajatest. Ja keegi ei vabandanud nõukogude monumentide teemalise intervjuu tõttu ega ka pärast Krimmi lisamist Vene Föderatsiooni kaardile.

Tundub, et venelased ei adu, et tegu pole enam 2010. aastaga, mil raha voolas ojadena, erapidudel mängis ansambel Leningrad ja Moskva oli veel euroopalik suurlinn.

Ühesõnaga – praegu pole õige aeg suurvenelikuks oigamiseks.