Venemaal tehakse väga sürrealistlikke asju. Näiteks toimub nüüd kunstiline flashmob, kus erinevate Venemaa regioonide koorid laulavad laulu «Ma olen venelane» («Я pусский»). Panin ühe neist videotest oma näoraamatu seinale. Lugu ise pole muideks suurem asi, keskpärane patriootlik ballaad, ühe noore Venemaa popstaari hiti kaverversioon.
Minule mitte üllatuseks osalevad muusikalises flashmob’is ka komid, tuvalased, neenetsid ja teised Venemaa väikerahvad. Üllatus aga hoopis hea kolleeg Karmo Tüür ja väljendas seda ka minu Facebooki seinal. Millele vastas jälle teine hea kolleeg Jaak Prozes, et tema on kohanud Venemaa soomeugrilaste seas inimesi, kes tegelikult ka tahavad olla venelased. Mina selliseid mittevenelasi Venemaal praktiliselt kohanud ei ole. Põhjus on aga vast selles, et ma olen oma välitöid teinud jakuutide, neenetsite, hantide, evenkide või dolgaanide ehk siis asiaatide seas. Väga raske on esineda venelasena, kui välimus ei ole vastav. (Ehkki Ida-Siberis on pomooride ja kasakate külasid, kes on aastasadade jooksul nii palju ümbritsevate põhjarahvastega segunenud, et tänaseks on välimuselt klassikalised asiaadid, ent peavad ennast venelasteks.) Komidel, udmurtidel ja maridel on selles mõttes lihtsam.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/28/5894539t1h7932.jpg)
/nginx/o/2022/12/06/15006911t1h52a5.jpg)