Juhtkiri ⟩ Läänemetsa väärinvesteeringud ja sogane riigieelarve (4)
5. detsember 2022, 22:00
- Jääb mulje, et tegevuspõhine eelarve on meelega tehtud keerukas.
- Kõige ilmsem tõend on see, et ministeeriumidel on väidetavalt oma varieelarved.
- Riigieelarve vajab selgust, et ministrite kalapüük sogases vees tulevikus ei korduks.
Eesti tegevuspõhise riigieelarve ähmasusele on riigikontroll oma aruannetes korduvalt tähelepanu juhtinud. Ja kuigi mingeid kosmeetilisi parandusi on rahandusministeerium eelarve juures ka teinud, on see põhimõtteliselt sama sogane kui varem.
Siseminister Lauri Läänemetsa õilsad plaanid rahastada siseministeeriumi eelarvest lasteaedade ja koolide remonti kasutavad seda ähmasust ära: eelarvesse on paigutatud midagi, mis seal kuidagi olema ei pea. Riigikontrolör Janar Holm ütles riigikogu rahanduskomisjonile otse: «Ei saa olla olukorda, kus kultuuriministeerium näeb, et oleks vaja politseinikele palka maksta, ja paneb selle oma eelarvesse. Või näiteks sotsiaalministeerium näeb, et on viimane aeg õhutõrjeseadmeid osta.» Selle peale võeti Läänemetsa investeeringud eelarvest välja. Võibolla jätab nüüd mõni pettunud mudilane tulevikus politseiniku elukutse valimata, mine tea.
Kui tegu oleks olnud siseministri omaalgatusega, tulnuks küsida, kuidas võis selline «loominguline» lähenemine oma valdkonna rahale ühe Eesti tipp-poliitiku ja -ametniku pähe tulla. Tegu tasemelt rohkem sellise tüssamisega, millega jäi hiljuti vahele riigikogu asendusliikmest rahvasaadik, kes katuseraha süüdimatult omaenda tänava valgustamiseks jagas.
Läänemets väidab aga, et tema väärinvesteeringud olid valitsuses kokku lepitud ning toonane rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ja riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa) teadsid sellest või lausa soovitasid sedasi teha. Kui nii, siis on tegemist juba organiseeritud sogamisega, mis on veel taunitavam.
Hoolimata korduvast kriitikast ei ole valitsus tegevuspõhisest eelarvest loobunud. Kuid riigieelarve vajab selgust, et ministrite kalapüük sogases vees tulevikus ei korduks.
Õiguskantsler on varem öelnud, et tegevuspõhine eelarve on koostatud sedavõrd suurel üldistusastmel, et sealt pole võimalik aru saada, milleks tegelikult raha kulutatakse. Nii on suhteliselt lihtne varjata kulutusi, mille kohta keegi võiks hakata kiuslikke küsimusi esitama. Näiteks pole 2022. aasta riigieelarves rida riigiametnike koolituste jaoks, vaid lihtsalt pealkiri «Tõhus riik» – mille alt, nagu Päevaleht hiljuti kirjutas, rahastati üsna kulukat tippametnike koolitusliku kallakuga meelelahutust.
Jääb isegi mulje, et tegevuspõhine eelarve on meelega tehtud keerukas, et riigikogul oleks sellest arusaamine raskendatud. Kõige ilmsem tõend selle kohta on see, et ministeeriumidel on väidetavalt oma varieelarved, milles kõik tegevused on ilusti selgetel kuluridadel üles märgitud. Nii ongi õige riigikontrolli sedastus, et tegevuspõhisel eelarvel ei ole tarbijaid. Või vähemalt ei ole rahulolevaid tarbijaid.
Eesti 500-leheküljelist riigieelarvest ei suuda ükski tavaline maksumaksja vaadata, ega sinna midagi kahtlast ole sisse kirjutatud, eriti kui kogu eelarve on koostatudki nii, et sellest on keeruline aru saada. Riigikogu peab seda siiski menetlema, nii hästi või halvasti, kui nad seda suudavad.
Hoolimata korduvast tähelepanu juhtimisest kõige kõrgemal tasandil, ei ole valitsus tegevuspõhisest eelarvest loobunud. Kuid riigieelarve vajab selgust, et ministrite kalapüük sogases vees tulevikus ei korduks.