Jakob Kübarsepp ⟩ Tehnikaülikool sai kaheksa sihtevalveeritud professuuri. Mida see Eestile tähendab?

Jakob Kübarsepp. FOTO: Jaanus Lensment/postimees Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Kui Tartu Ülikoolis loodi rahvusteaduste professuurid eesti keele ja kultuuri edendamiseks juba kümme aastast tagasi ja neile on juba varem rahvusvaheline hinnang antud, siis aastal 2015 käivitatud Tallinna Tehnikaülikooli kaheksat tehnikaprofessuuri hinnati esmakordselt käesoleval, 2022. aastal.

Ülikoolide autonoomia tähendab muuhulgas vabadust moodustada õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevaid professuure. Harvem luuakse sihtrahastusega professuure, mida era- või avalik sektor endale olulises valdkonnas toetab või rahastab, nähes selleks spetsiifilist vajadust. Sihtrahastusega professuure moodustatakse ka seaduse alusel. Eestis on avalikes huvides professuurid moodustatud Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli seaduste alusel.

Tartu Ülikoolis kui meie rahvusülikoolis loodi haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) eritellimusel rahvusprofessuurid selleks, et pidurdada eesti ainesega (eesti keel, kultuur ja ajalugu) tegelevate humanitaarteaduste marginaliseerumist. Rahvusprofessuure käsitlevad sätted viidi TÜ seadusesse aastal 2011, seades ülikoolile kohustuse rahvusprofessuurid luua ja riigile kohustuse neid rahastada.