JUHTKIRI ⟩ Suur naftalahing on alanud

Embargo ja hinnalagi peaks andma löögi Vene naftaekspordi tuludele. Foto: Maxim Shipenkov

• Senised sanktsioonid vene naftaekspordi vastu on olnud nõrgad.
• Ka äsja kehtestatud hinnalagi on väga ettevaatlik piirang.
• Kui ka see meede jääb nõrgaks, tuleb muuta naftasõja taktikat.

Tänasest hakkas kehtima Venemaa naftaekspordi embargo Euroopasse, samuti keeld kindlustada Vene naftat vedavaid tankereid, kui nende laadungi barrelihind ületab 60 dollari hinnalae. See on üks keerukamaid sanktsioone, mis kunagi kehtestatud.

Maailma naftaturg on saja aastaga ehitatud tohutu ühendatud anumate süsteemina, milles musta kulla nivoo sõltub sellest, kui palju tootjariigid sinna nestet juurde kallavad, samas kui tarbijad tarbivad. Nafta hinna kujundavad pakkumine, nõudlus ja paanika.

Olid ajad, kui piisas vaid kuulujuttudest, et naftatootjate kartell OPEC kavatseb tootmist vähendada, kui tarbijad tormasid ostma, et enda jaost mitte ilma jääda. Ja hinnad tõusid. OPEC mõjutabki hinda omavahel tootmise mahtude muutmises kokku leppides.

Ukraina sõda tõi vaba maailma sanktsioonid Venemaa energiaekspordile, lootuses, et see kuivatab Venemaa tuluallikad. Üsna oodatult viis see hinna üles. Ja kuigi Venemaa naftaeksport Euroopasse vähenes pärast Ukraina ründamist, kasvas see oluliselt kolmandatesse maadesse, nii et kokkuvõttes jäid sanktsioonid nõrgaks.

Venemaa on maailma suurim naftaeksportija. Tema naftaekspordi täielik embargo viiks hinna seninägemata kõrgustesse. Hinnalae eesmärk on mitte sulgeda eksporti, vaid üksnes sellelt saadavat tulu. Et merekindlustuse jäme ots on Vana Maailma käes, võimaldab see survestada vedajaid, mis peaks piirama Venemaa tulu kolmandatest riikidest.

Saab alles näha, milliseks kujuneb naftaembargo tegelik mõju Venemaale, aga ka Euroopale ja maailma majandusele. EL on alustanud suurt naftalahingut, ja peab vajadusel survet tugevdama.

Juba on öeldud, et 60 dollari hinnalagi on liiga kõrge ega hakka reaalselt Venemaad mõjutama, kui nende tootmise omahind on keskmiselt 20 eurot ja Vene nafta hetke turuhind vaid veidi kõrgem kui kehtestatud hinnalagi. Siiski on Venemaa ilmselgelt ärritatud ja lubanud astuda vastusamme. OPEC jäi pärast hinnalae kehtestamist rahulikuks ega kavatse muuta oma toodangumahte.

Saab alles näha, milliseks kujuneb täna kehtima hakanud sanktsioonide tegelik mõju Venemaale, aga ka Euroopale ja maailma majandusele. EL on alustanud suurt naftalahingut, ja peab vajadusel survet suurendama, kui mõju jääb nõrgaks.

Euroopa ostab oma nafta nüüd mujalt ja kui nõudlus saab olema suurem kui Venemaa suutlikkus oma eksporti ümber suunata, siis naftahind tõuseb. Hind tõuseb ka siis, kui Venemaa kättemaksuks oma eksporti sihilikult vähendab. Ükskõik milliseid vastusamme Venemaa ka ei rakendaks, neile leidub omakorda vastus.

Kuid ka praeguse hinnalae kontrollimine eeldab detailset ja võltsimiskindlat dokumentatsiooni ning sellele vastavat haldussuutlikkust. See tuleb nüüd luua. Samas võib nõudlus kindlustajate järele tekitada uusi kindlustusfirmasid eeskätt Hiinas, mis pakuks Venemaale tagaukse kallimalt müümiseks. Seda tuleb takistada.

Euroopa Liidu hinnalaega on nüüdseks ühinenud ka G7. Sellega tuleks liituda ka Hiinal ja Indial, et Venemaale ei jääks ühtegi ebaseaduslikku ligipääsu maailmaturu ühendatud naftaanumatele.

Kui hinnalagi peab, siis pääsevad hinnatõusust vähemalt arengumaad, kes valdavalt pole Vene naftale embargot kehtestanud. Loodetavasti vähendab see ka nende umbusku rikka lääne suhtes ega tõuka sügavamale Vene mõjusfääri.