AK kirjanduskool ⟩ Viirlaiu tegelased lunastasid inimkonda

Arved Viirlaiu romaan "Ristideta hauad", 1952 Foto: Vaimuvara.ee

Arved Viirlaiu paguluses ilmunud romaan «Ristideta hauad» (Lund, 1952) on legendaarne teos. See on üks väheseid sõjaromaane eesti kirjanduses, mis tegeleb otse ja ilustamata eestlaste saatusega Teises maailmasõjas. Arved Viirlaiu kohta on öeldud, et ta on eesti kirjanikest kõige rohkem ära teinud, et teadvustada maailmale Eesti Vabariigi okupeerimist, kirjutab kirjandusteadlane Maarja Vaino.

«Ristideta hauad» on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome). Soome keeles on romaan ilmunud lausa neljas trükis. Ingliskeelne «Ristideta hauad» saadeti pärast ilmumist Kanada parlamendi liikmetele ja ministritele, samuti Kanada, Inglismaa ja USA saatkondade raamatukogudele üle maailma. Samasuguseid aktsioone korraldati sõprade abiga ja autorihonorari toel ka Soomes ja Prantsusmaal. Eestis on viimane «Ristideta haudade» trükk ilmunud 2015. aastal, praeguseks on see läbi müüdud.

Romaani tegevus toimub oktoobri algusest 1944 kuni hilissuveni 1946. Peategelane on Taavi Raudoja, kelle elukäigu kaudu kirjeldatakse enese varjamist Nõukogude vägede poolt okupeeritud Tallinnas, põgenemiskatseid üle mere, arreteerimisi ja piinamisi ning metsavennaelu Põhja-Eesti metsades. Paralleelselt saab kaasa elada Taavi abikaasa Ilme saatusele, kes arreteeritakse koos väikese pojaga. Vanglas sünnitab Ilme teise lapse, tütre, kellele paneb nimeks Hilja. Ühel hetkel lubatakse Ilme koos Hiljaga vanglast välja, aga tema poeg lubatakse vabastada ainult siis, kui Taavi end vangi annab. Teel kodukülla püütakse Ilmet vägistada, põgenedes kaotab ta sülelapsest tütre ning kui lapse uuesti leiab, on Hilja surnuks külmunud. Veel suurem traagika ootab Ilmet ees aga siis, kui ta lõpuks Taaviga kohtub ning mees otsustab oma vanglas oleva poja ohverdada ja sõjakaaslaste kaitsmise nimel ennast mitte vangi anda. See tähendab, et 8-aastane Lembit (nimeseos kunagise eestlaste kuulsa vanemaga ei ole juhuslik) on määratud varem või hiljem hukkuma.