LOODUSFOTO ⟩ Imetajad-linnud pelgavad looduslikke vaenlasi nagu vanatühi välku

Heiko Kruusi on suure osa oma töisest elust olnud fotograaf ja kujundaja. Selle pildi napsas sõprade seas Vanameistrina tuntud Heiko Kadrioru pargis. Foto: Heiko Kruusi

Kõik imetajad-linnud kardavad oma põliseid looduslikke vaenlasi nagu vanatühi välku. Ettevaatus võõraste olendite suhtes põhineb pikaajalisel evolutsioonilisel kogemusel, ütleb Rein Kuresoo.

See geneetiliselt programmeeritud konservatiivsus loob loomariigis pinna märksa üldisemale usaldamatusele – üldiselt on targem ja tervislikum hoida teiste olenditega ohutut pikivahet.

Ent kuldnokk, kes säilitab kassiga soliidset distantsi, võib vabalt sõita lamba seljas ja noppida voona kasukast karvu pesa vooderdamiseks või siis passida lehma sarvede vahel istudes selle nina eest üles lendavaid putukaid. Needki võivad vahel olla evolutsiooniliselt kinnistunud liigiomased käitumismustrid, aga pigem on tegemist kogemusest lähtuva õppimisprotsessiga – liike, keda geneetiline mälu lubab kiskjatest vähem karta, võib mõnikord ka usaldada. Inimest naljalt usaldama ei kiputa, ehkki näiteks Aafrikas või arktilises Põhjalas kardavad paljud metsikud olendid kahejalgset märksa vähem kui meie mail.