T, 7.02.2023

MERILYN MERISTO ⟩ Keeleliselt arenesid nõrgemad õpilased, tugevamad mitte nii väga

Merilyn Meristo
, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi dotsent
Keeleliselt arenesid nõrgemad õpilased, tugevamad mitte nii väga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hiljutisest keeleõppe katseprogrammist selgus, et kehalise kasvatuse tundides kasutati väga vähe eesti keele õpet toetavaid tegevusi.
Hiljutisest keeleõppe katseprogrammist selgus, et kehalise kasvatuse tundides kasutati väga vähe eesti keele õpet toetavaid tegevusi. Foto: Sille Annuk

Uudse keeleõppeprogrammi esimesed tulemused on pigem lootustandvad, kuid õpetaja energia on piiratud ning kõiki õpilasi korraga arendav metoodika ootab endiselt leiutamist, tõdeb Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi dotsent Merilyn Meristo.

Pilootprogramm «Professionaalne eestikeelne õpetaja mitmekeelses klassis» alustas koolides 2020. aasta sügisel. Esimese õppeaasta lõpus, 2021. aasta kevadel, hinnati muu hulgas õpilaste eesti keele oskust. Iga projektis osalenud õpetaja valis enda õpetatavate 1. klassi laste hulgast ühe õpilase, kes ei rääkinud projekti alguses veel üldse eesti keelt, ja teise, kes suutis end eesti keeles mingil määral väljendada.

Kokku analüüsiti 35 lapse, kelle seas oli poisse ja tüdrukuid peaaegu võrdselt, keelelist arengut. Oluline on märkida, et uuringus osalejatest 11 õpilast ehk ligi kolmandik puutus eesti keelega kokku ainult kas lasteaias või koolis, st neil puudus võimalus suhelda eesti keeles väljaspool kooli sõprade või sugulastega, samuti ei puutunud nad kokku eestikeelse televisiooni, arvuti ega raamatutega.

Märksõnad
Tagasi üles