Merca ⟩ Miks peaks saapatalla eluiga olema alla aasta?

Merle Jääger (Merca) Foto: Remo Tõnismäe

Tänapäeva jalanõude kvaliteedi ja vastupidavuse üle arutleb näitleja Merle Jääger ehk MercA. 

Mõned päevakesed tagasi sattusin uudiseid kaedes nupukesele eestlaste tekstiiliprügi tootlikkusest. Aastas tekkis ikka arvestatav kogus! Minu ülerõivad pärinevad peaasjalikult teiselt ringilt, ent olles käinud Räpina koolis tekstiili ja käsitööd tudeerimas, olen viimasel ajal hakanud silte lugema. Noh, neid, kus kirjas, millest toodetud, sestap satub mu garderoobi üpris harva naftakeemilisi riideesemeid. Täielikult välistada ei saa, sest villamantli või kasuka vooder on enamasti sünteetika, vihma eest kaitseb ikka mingi kilelaadne toode, paraku; ning (ooh, jaah!) need värvilised sukkarid, mida kannan, kipuvad kah olema naftabaasilised. Enda lohutuseks võin öelda, et paar väikest mulku või mõni jooksev silm ei sunni mind oma lemmarsukakaid kohe prügiks defineerima. Proovin ikka kanda, kuniks endal kannatab.

Sootuks teine asi on jalanõu. Sekkaris on õnnemäng sattuda peale sobivaile ja meeldivatele käimadele. Eks ma neid sukkareid ostan kah peaasjalikult jalaümbrikeile orienteerit poodidest. Aga ikkagi SAAPAD. Meie kliimas lihtsalt peavad olema korralikud ja vastupidavad jalanõud. Minu üliarenenud esteetiline meel seab neile veel omad standardid. No ei pane igat suva kauna jala otsa! Nii trehvadki teinekord mööduma päris krõbeda hinnaga jalatsipoest kuskil kaubanduskobaras ja näed, et mõningatele toodetele on allahindlus. Kaemi´, miä antas.