Andres Sutt ⟩ Elektri varustuskindluse lisatagatis on kiired investeeringud taastuvenergeetikasse

Riigikogu liige Andres Sutt (RE). Foto: Tairo Lutter

Gaasi varustuskindluse mured on selleks korraks maas ja mitte ainult Eestis. Nii nagu septembri Ärilehe arvamusloos kirjutasin ja kevadel ettevõtjatega kohtudes prognoosisin. Euroopa on investeerinud LNG vastuvõtuvõimekusse Saksamaast Eesti ja Soomeni ning suurendanud torugaasi tarneid, mis ei pärine Venemaalt. Näiteks on oma gaasitarneid Euroopa Liitu oluliselt suurendanud Norra. Valitsuse otsused loobuda Vene gaasist, investeerida Eesti gaasivaru loomisse ning kokkulepe Soomega, et rajada LNG vastuvõtuvõimekused Soome lahe mõlemale kaldale, on strateegiliselt olnud ainuõiged, kirjutab riigikogu liige Andres Sutt (RE). 

LNG vastuvõtuvõimekuste rajamine Euroopas on toonud alla gaasi hinna – TTFi gaasihind on langenud augusti 350 eurolt 100–120 euro piirkonda. Kui veel aasta tagasi andis Vene torugaas 41 protsenti ja LNG 19 protsenti Euroopa Liidu koguimpordist, siis selle aasta augustiks on olukord pöördunud – LNG osatähtsus on tõusnud 41 protsendini ja Vene gaas langenud 9 protsendini. Euroopa gaasimahutid on täidetud ligi 95 protsendi ulatuses, mis on ajaloolisest keskmisest enam. Nõudlust gaasi järele on aidanud vähendada ka investeeringud päikese- ja tuuleenergiasse. Õhku lastud Nord Stream märgib vabanemist Vene gaasiimpordist ning sellest torujuhtmest on saanud õppetund ajaloo tarvis.

Selgus gaasi varustuskindlusega ning investeerimiskindlus taastuvenergiast elektritootmisse omavad veel üht olulist kõrvalmõju. Elektri hind on olulisel määral seotud gaasi hinnaga, mistõttu alandab madalam gaasi hind ka elektri hinda. Nii on hinnatõus Eestis aeglustumas kiiresti. Esimesed märgid on juba näha: septembris tõusid hinnad võrreldes augustiga 0,3 protsenti; oktoobris võrreldes septembriga hinnad hoopis langesid 1,1 protsenti ehk Eesti viimase kahe kuu inflatsioon oli -0,8 protsenti.