/nginx/o/2021/08/25/14018609t1h5dac.jpg)
/nginx/o/2022/11/26/14987102t1he64c.jpg)
- Regioon jääb riigi ja kohaliku tasemel vahele.
- Ametnikud võiksid teada, et Ukrainas käib sõda.
- Katuseraha pole investeeringuteks jaotatav raha.
Riigikogu saadikute antav katuseraha ei tule kasuks riigi regioonide arengule ega tähenda investeeringuid, ütleb kolumnist Garri Raagmaa.
Riigikogu jagas jälle katuseraha. Artur Talvik võrdles seda Postimehes pohmellis jõuluvanadega, kes on õige kingituste otsimise aja maha maganud ja püüavad enne jõulukuu algust paaniliselt kingikotti täita. Ametlikult nimetatakse seda aga «regionaalseteks investeeringuteks». See ajab ikka kohe mitmeti harja punaseks.
Esiteks pudistatakse see valdavalt 5000 euro kaupa kõigeks muuks kui investeeringuteks. Kunagine tilkuvate katuste parandamine oli isegi asjakohane, sest kui kohalikel inimestel ei olnud võimalik vallast raha saada, siis oli mõistlik suuremate kahjude vältimiseks hädapärane remont ära teha. Nüüd on valdav «tegevustoetus» ehk raha lüüakse lihtsalt laiaks.
Teiseks ei ole see regioonidele suunatud, vaid kohalikele, oma valimisringkonnas isiklikel tutvustel põhinev rahajagamine. Ehk tegelikult puhtakujuline häälte ostmine maksumaksja raha eest. Suurimad summad laekuvad pealegi Tallinna, Tartu ja Pärnusse. Kui reformikate pealinnalembus on teada, siis ka Keskerakond ja EKRE, kes jutus nagu ääremaa pärast südant valutavad ja sealt enim hääli nillivad, suunavad pealt 40 protsenti oma toetusest Harjumaale.
Kolmandaks tekitatakse nii mulje, nagu tegeleks riigikogu päriselt regionaalprobleemide lahendamisega. Riigikogus eksperdiks käinud kolleegid on paraku väitnud, et «regionaalpoliitika ei koti Toompeal kedagi»: aruteludele tulevat (käsu korras) kohale vaid üksikud saadikud ja neidki ei paista teema eriti huvitavat.
Näiteks Rootsis rajati regionaalülikoolid, et kasvatada kohalikku innovaatilist võimekust, kuid arvestati ka sellega, et vajadusel saab üle maa ülikoolide hoonetes relva- ja moonatootmise käima panna.
Jäetagu siis meelde, et regioon on kohaliku ja riikliku tasandi vahel olev territoorium. Eestis maakond, mõne nõukaajast jäänud erandiga mitmesaja aasta jooksul välja kujunenud keskust ümbritsev inimeste igapäevane toimeruum, nn funktsionaalne linnaregioon, mida Euroopas soovitatakse ühtselt administreerida. Eestis paraku 2017. maakondlik haldus kaotati.
Regionaalpoliitika (RP) on riigi poliitika taristu arendamise ja töökohtade loomisega piirkonniti võrdsemate majandusarengu tingimuste loomine, et kiirendada ressursside kasutuselevõttu või siis ettevõtete restruktureerimist – asendada taanduv tööstus kasvavaga. Seda tehakse nii harupoliitikate suunamise kui ka otseinvesteeringutega.
RP on kombineeritud ka sõjalis-strateegiliste eesmärkidega: hajutamaks tootmist keskusaladelt ja hoidmaks inimesi piiriregioonides. Näiteks Rootsis rajati regionaalülikoolid, et kasvatada kohalikku innovaatilist võimekust, kuid arvestati ka sellega, et vajadusel saab üle maa ülikoolide hoonetes relva- ja moonatootmise käima panna. 1990. aastal, kui ida-lääne vastasseis taandus, lasti nii armeed kui ka regionaalpoliitika allavett.
Nii jagasidki 2013.–2020. perioodil ka riiklikud ja ELi ettevõtlus-, innovatsiooni ja loomemajanduse toetusmeetmed raha peamiselt Tallinna ja natuke ka Tartusse, suurendades veel rohkem regionaalset ebavõrdsust. Hoolimata arendusmeetmete vahehindamiste kriitikast, kipuvad need ka aastail 2021–2027 tulema endiselt pudistatud, bürokraatlikud ja Tallinna-kesksed. Ametnikele pole vist veel ikka pärale jõudnud, et Ukrainas käib sõda. Toompea ees ja ministeeriumid sabas.