Urmo Raus ⟩ Rändaja kujund on vaimse virgumise arhetüüp

Urmo Raus oma maalinäitusel «Lotofaagide saar Capri» Pärnu uue kunsti muuseumis. FOTO: Marie Virta    Foto: Marie Virta

Aastal 1869 toimus Tartus esimene ärkamisaja üldlaulupidu, mis oli pühendatud pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale Liivimaal. Kööbra Tõnise talu saunikute pojast Johann Kölerist oli selleks ajaks saanud Peterburi kunstide akadeemia akadeemik, kirjutab kunstnik Urmo Raus.

Tema Itaalia maastikud olid eesti kunsti klassikaks maalitud ja selja taga olid tal rännakud, millest laulupeolised vaid unistada võisid.

Privileeg reisida, kuhu hing ihkas, oli siinmail sajandeid reserveeritud vaid aadlile ja kaupmeestele. Alles pärisorjuse kadumisega tekkis eesti soost talupoegade järeltulijail liikumisvabadus. Hiljem tuli sunnismaisus Nõukogude võimuga tagasi ja reisimisest õhtumaadesse sai poole sajandi jooksul taas valitute privileeg.