/nginx/o/2021/05/04/13761028t1hea66.jpg)
/nginx/o/2022/10/21/14914288t1h62fd.jpg)
Tõsi, et igal aastal jääb Eesti ilma ca 145 miljonist eurost, mida välismaised e-kaubamajad käibemaksu näol maksta võiksid, nõustub rahandusminister Annely Akkermann vandeadvokaat Allar Jõksiga.
Vandeadvokaat Allar Jõks kirjutab ERRis (22.11), kuidas Eesti jääb ilma suurest osast käibemaksust, mille välismaised e-poed hoopis oma koduriiki viivad. "Tegevusetuse tõttu on Eesti viimaste aastate jooksul ilma jäänud ligi poolest miljardist eurost," tõdeb ta.
E-kaubanduse kitsaskohtadest rääkides, siis, jah, tõepoolest jääb täna osa käibemaksust riigile laekumata ja olukord vajab lahendust. See probleem ei puuduta ainult Eestit, vaid kõiki Euroopa Liidu liikmesriike.
Lahendamiseks lepiti kokku, et kõik EL-s tegutsevas makseteenuse pakkujad võtavad kohustuse edastada kord kvartalis maksuhaldurile andmed piiriüleste makse saajate ja maksete kohta (direktiiv 2020/284).
See tähendab, et maksuhaldurid esitavad andmed üleeuroopalisse andmebaasi CESOP (Central Electronic System of Payment Information), mille abiga tekib EL-ülene tervikpilt. Sealt saab riik infot isikute kohta, kellel võib olla tekkinud piiriülese käibe tõttu maksukohustus Eestis.
Direktiiv tuleb üle võtta 2023. aasta 31. detsembriks. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta 31. märtsil.
Rahandusministeerium valmistab ette seaduseelnõu direktiivi ülevõtmiseks, see eeldab üsna ulatuslikku ja keerukat seadusemuudatust koos IT-süsteemide arendusega ja meil ei ole paralleelselt otstarbekas luua ainult riigisiseselt kehtivat süsteemi enne üleeuroopalise andmebaasi töölehakkamist.
Meie vajadustele vastava ajutise andmevahetuse süsteemi väljatöötamine poleks ajaliselt ja rahaliselt kuigi mõistlik, kuna hiljem ei saa selle kaudu ilmselt korraldada automatiseeritud andmevahetust CESOPiga.
Selline ajutine süsteem ei saaks praktilistel põhjustel tööle hakata enne 2024. aastat. Samuti ei annaks üksnes Eestis kogutavad andmed sellist infot, mida on vaja, et tuvastada teistes riikides tegutsevaid ja Eesti tarbijatele piiriülest müüki teostavaid isikuid.