Väikesed regionaalsed investeeringud ehk poliitžargoonis katuserahad on Eesti poliitikas paarkümmend aastat vana nähtus. Et Mart Siimanni juhitud vähemusvalitsus suudaks eelarve vastu võtta, võimaldati riigikogu liikmeil teatud summa ulatuses teha eelarvesse ettepanekuid, ilma et need olnuks valitsusega kooskõlastatud.
Komme jätkus järgmiste valitsuste ajal, sest ikka leidus jonnakaid rahvasaadikuid, kes tundsid, et olid muidu otsustamisest kõrvale jäetud. «Väikese papi» eest sai koalitsioon nõnda hääled kokku. Kujunes välja omamoodi altkäemaks, mida riigikogu liikmed said valitsuselt tasuks selle eest, et müüsid iseend ja oma mandaadi valitsuse kummitempliks. Valitsus aga kaitses vaevaga sündinud tasakaalus eelarvet riigikogulaste suva eest.