Oksana Belova-Dalton ⟩ Venemaa terrorismi toetava riigina – mis selle määratlusega Venemaale tegelikult kaasneb?

Venemaa presidendi Vladimir Putini juhitud režiimi peavad paljud riigid terroristlikuks. Foto: sputnik

Laiaulatuslike õhurünnakute ja muu surmava vägivalla tõttu tsiviilelanike kallal Ukrainas kuulutas Leedu seim 10. mail Venemaa terrorismi toetavaks ja täideviivaks riigiks. Samal põhjusel kuulutas Läti seim 11. augustil 2022 Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. 13. oktoobril kuulutati Euroopa Nõukogu Parlamentaarassamblees (ENPA) Vene režiim terroristlikuks ning 18. oktoobril kuulutati Vene režiim terroristlikuks ja Venemaa ise terrorismi toetavaks riigiks ka Eestis. Järgnevalt 21. novembril kuulutas Venemaad terroristlikuks riigiks NATO parlamentaarassamblee ning 23. novembril terrorismi toetavaks riigiks ka Euroopa Parlament. Kas sellistel sõnastustel on sisulisi erinevusi ning mida iga sellise sildi külgesaamine konkreetse riigi/organisatsiooni poolt Venemaale kaasa toob?

Euroopa Nõukogu (EN) on Strasbourgis asuv rahvusvaheline organisatsioon, mis keskendub inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia kaitsmisele Euroopas. ENis on praegu kokku 46 liiget, kuna Venemaa arvati 16. märtsil 2022 organisatsioonist välja – seda pärast 26-aastast liikmesust, hoolimata mõistagi inimõiguste lugematutest rikkumistest. Siinkohal tasub märkida, et Euroopa Nõukogu liikmeks sai Venemaa 28. veebruaril 1996 ehk enne esimese Tšetšeenia sõja lõppu augustis 1996.

EN organisatsioonina edendab inimõigusi rahvusvaheliste konventsioonidega. Nõukogu jälgib liikmesriikide edusamme nendes valdkondades ja annab soovitusi sõltumatute ekspertide järelevalveorganites. Tuleb rõhutada, et rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine põhineb vabatahtlikkuse printsiibil, seega ei saa öelda, et ENi soovitused oleksid liikmesriikidele õiguslikult siduvad. Seega, kui ENPA resolutsioon kutsub ENi liikmeid muu hulgas kuulutama Vene režiimi terroristlikuks, on see iga liikmesriigi enda otsustada, kas seda soovitust järgida.