Juhtkiri ⟩ Maailm vajab uut julgeolekukorda

Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Venemaa loodud julgeolekukord laguneb.
• Rohepööre pole sõjaga võimalik.
• Ukraina sõda muudab maailma julgeolekuarhitektuuri.

Üheksa kuud kestnud ­Ukraina suure sõja ­järel ­kaotab Venemaa järjest rohkem liitlasi, sõja mõju keskkonnale on tohutult negatiivne ja ümber mängitaksegi maailma julgeolekuarhitektuur.

Eile sai täis üheksa kuud päevast, mil Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu. Moskva lootis kiiret Kiievi alistamist, kuid ukrainlaste kangelaslik vastupanu on viinud selleni, et Venemaa jääb ilma liitlastest ka oma «tagahoovis».

Nii keeldus Armeenia peaminister Nikol Pašinjan üleeile peetud Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO) kohtumisel alla kirjutamast KJLO deklaratsioonile. ­Pašinjani sõnul pole KJLO suutnud ära hoida Aserbaidžaani rünnakuid Armeenia vastu ning deklaratsioonis ei ole Armeenia ettepanekutega arvestatud. Lisaks tervitasid Armeenias Venemaa presidenti Vladimir Putinit protestid.

Armeenia otsus tähendab põhimõtteliselt Venemaa loodud julgeolekusüsteemi kokkukukkumist. Tegemist võib olla esimese suure julge­oleku­arhitektuuri muudatusega, mida ennustati Ukraina sõja puhkedes. Tuleb ka lisada, et see muudatus on väga põhimõtteline, sest ajaloolistel põhjustel on Armeenia olnud Vene­maa üks ustavaimaid liitlasi. Sinna ­juurde käib veel Kasahstani jätkuv kaugenemine Venemaast ja lähenemine Hiinale.

Armeenia ei tohi samas jääda üksi. Ehkki Euroopa Liit on seotud Ukraina abistamisega, peab jätkuma tähelepanu ka Armeeniale. Üks võimalusi on puhuda elu sisse ELi idapartnerlusprogrammile.

ÜRO kliimakohtumisel Egiptuses lausuti küll ilusaid sõnu planeedi päästmiseks, ent Ukraina sõda paljastab inetu tegelikkuse. Sõnadel ja kvootidel pole suurt tähendust, kui ei suudeta ära hoida sõda.

Üheksa kuud kestnud sõda on ­tekitanud Ukrainas, aga ka laiemalt hiiglasliku keskkonnakatastroofi. Kiievi sõnul võivad keskkonnakahjud ulatuda 40 miljardi euroni, õhku on paisatud 33 miljonit tonni kasvuhoonegaase, kuid ülesehitustöö Ukraina taastamiseks võib tähendada veel 50 miljonit tonni CO₂ emissioone.

Need arvud on kõik tingimuslikud ja fikseeritud ühel ajal, sest sõda pole lõppenud. Ukrainat kummitab ka tuumakatastroofi oht, sest riigis on mitu olulist tuumaelektrijaama, mille läheduses on käinud sõjategevus. Et Venemaa on sihikule võtnud Ukraina tsiviiltaristu, suureneb sellega ühtlasi keskkonnakatastroof.

Maailm peab mõistma, et keskkonnakatastroof pole üksnes ­Ukraina mure. Tuumakatastroof tähendaks automaatselt muret tervele planeedile. Kuid ka muu keskkonna saastamine tähendab, et mida rohkem annab maailm abi Ukrainale, seda kiiremini ja tõhusamalt on võimalik keskkonnakatastroofi mõjusid vältida.

ÜRO kliimakohtumisel ­Egiptuses lausuti küll ilusaid sõnu planeedi päästmiseks, ent Ukraina sõda paljastab inetu tegelikkuse. Sõnadel ja kvootidel pole suurt tähendust, kui ei suudeta ära hoida sõda.

Sestap tulebki järjest jõulisemalt mõelda maailma uue julgeolekuarhitektuuri loomisele, sest Ukraina sõda tõestab ilmekalt, et enne rahu ­tagava julgeolekuorganisatsioonita osutuvad mõttetuks jutud rohepöördest. Venemaa loodud Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni hääbumine on üks samm uue julgeolekuarhitektuuri loomisel. Teine, veel loogilisem samm oleks ÜRO reformimine, nii et see välistaks Moskva vetoõiguse ja annaks võimaluse agressorit karistada.