MARJU HIMMA-KADAKAS ⟩ Infodeemia vastu aitab fakti ja arvamuse eristamine ning inimlikkus

Mida uskuda ja mida mitte, selles on küsimus. Pildil meeleavaldaja Los Angeleses sildiga: «Valeuudised. Valeküsitlused. Valetulemus.» Foto: MIKE BLAKE/Reuters/Scanpix

Meediaharidus ja tõe eristamine valest on seatud prioriteediks juba koolilaste jaoks, samas jäävad argises info(üle)külluses orienteerumisega sageli hätta ka kõrgharidusega inimesed, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma-Kadakas.

2016. ja 2017. aastal, kui erinevad sõnaraamatud valisid aasta sõnadeks «valeuudised» (fake news) ja «tõejärgne» (post-truth), muutus populaarseks tsiteerida ka ütlust, et vale on poolel teel ümber maakera, kui tõde alles püksid jalga saab. Valeinfo punuma panemise metafoor on pisut aegunud.

Nüüdne valeinfo leviku muster meenutab rohkem episoodi Harry Potteri filmist, kus Gringottsi võluripangas hakkasid esemed teiste esemetega kokku puutudes ohjeldamatult paljunema. Info paljuneb inimestega kokku puutumisel. Iseäranis hästi paljuneb see pinnasel, kus inimene seda tõlgendab ja seejärel levitab.